Viimaste aastate suundumused Eesti piirkondlikus arengus
30. november 2011
Eedi Sepp – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 9)
Vaadates tänaseid regionaalseid rahvastiku arengu protsesse, võib väita, et rahvastik on jätkuvalt koondumas suurematesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna ja Tartu linnapiirkonda. Muude piirkondade arenguväljavaated on demograafiliste muutuste arvelt ebasoodsamad.
Rahvastik
29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 51)
2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704.
Rahvastik
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 6)
Eestis elas 2010. aasta 1. jaanuaril 1,32 miljonit inimest. Ainult kolm Euroopa Liidu liikmesriiki on Eestist väiksema rahvaarvuga: Küpros, Luksemburg ja Malta. Eesti rahvaarv on 14 korda väiksem kui keskmine EL-i liikmesriigi rahvaarv.
Euroopa Liidu rahvastik aastal 2061
30. juuni 2010
Mihkel Servinski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 59)
Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meierahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust. Eurostati rahvastikuprognoosikohaselt oleme 2061. aastal Euroopa Liidu praeguste liikmesriikideseas rahvaarvult 25. kohal ja meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%. 2061. aastalon meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)