Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda
18. detsember 2012
Mihkel Servinski – Statistikablogi
Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.
Eesti mehe statistiline portree
8. november 2012
Piret Tikva – Statistikablogi
Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.
Rahvastikupuu ja püramiidskeem
15. oktoober 2012
Mihkel Servinski – Statistikablogi
ÜRO veebilehel maailma rahvastiku muutust 1950. aastast kuni 2100. aasta prognoosini vaadates tuleb tõdeda, et püramiidskeemil põhinev majanduskasvumudel pole enam jätkusuutlik.
Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul
28. september 2012
Helena Anijalg – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 109)
Artikkel annab ülevaate, kuidas on Eesti Vabariigi algusaegadest alates muutunud rahvaarv, sündide ja surmade, abielude ja lahutuste arv. Saame teada, kuidas on muutunud rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, mis on olnud ema keskmine vanus esimese lapse sünnil või kuidas on muutunud abielude ja lahutuste suhe viimase 94 aasta jooksul.
Rahvastikuarengust Eesti meedia vahendusel
28. september 2012
Mihkel Servinski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 63)
Statistika – see on arvud, andmetabelid, definitsioonid. Statistilises analüüsis võrreldakse arve, otsitakse seoseid, tehakse jooniseid ja järeldusi – ühesõnaga, avatakse statistilised andmed sisuliselt ning analüüsi tulemused lähevad laia maailma. Neid hakkavad kasutama ühiskonnategelased, teadlased, ajakirjanikud, huvilised. Ühel hetkel võivad statistiliste analüüside tulemuste juurest kaduda tabelid, joonised. Järeldused jäävad. Neid hakatakse kombineerima muude teadmistega. Tekivad uued seosed. See on põnev. Eriti siis, kui statistika põhjal tehtud järeldused saavad kokku mittestatistikute järeldustega. Kas erinevad tunnetusviisid annavad maailmast sama pildi?
Rahvaloenduse üldkogumi hindamine
28. september 2012
Ene-Margit Tiit, Mare Vähi, Koit Meres – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 79)
Mis on statistikas üldkogum, mis valim? Missugune on rahvaloenduse üldkogum? Kui täpne on rahvaloendusel saadud rahvaarv ning missuguseid statistilisi mudeleid saab selle täpsustamiseks kasutada? Artikkel annab metoodilise ülevaate üldkogumi määramisest, alakaetuse parandamise ning rahvaarvu korrigeerimise võimalustest.
Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem
14. september 2012
Helerin Rannala – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem.
Rahvastik
27. juuli 2012
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 47)
2012. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 339 662. Loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne – suri 565 inimest rohkem, kui sündis. Selle põhjus on sündide arvu järsk vähenemine. Meeste loomulik iive on alates 2009. aastast olnud positiivne ja 2011. aastal sündis 72 meest rohkem, kui suri. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli mullu loomulik iive positiivne Harju- ja Tartumaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive on alates 2008. aastast olnud positiivne ja ehkki 2011. aastal iive vähenes, sündis ikkagi 878 eestlast rohkem, kui suri.
Mis suunas on Eesti rahvastik liikunud?
5. juuni 2012
Ene-Margit Tiit – Statistikablogi
Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?
Rahvastik
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 6)
1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1,32 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem.
Eesti naise portree
9. mai 2012
Piret Tikva – Statistikablogi
Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.
Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30% piiri
5. aprill 2012
Marve Randlepp – Statistikablogi
2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.
Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng
30. märts 2012
Mihkel Servinski, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 56)
Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.
Naised täna ja 20 aastat tagasi
8. märts 2012
Jaana Rahno – Statistikablogi
Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.
Mitmest tükist koosneb Eesti
17. jaanuar 2012
Garri Raagmaa – Statistikablogi
Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.
Eesti elanike sündimus ja suremus aastatel 2001–2010
30. detsember 2011
Alis Tammur, Jaana Rahno – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 13)
Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti elanike sündimusest ja suremusest käesoleva sajandi esimesel kümnendil. Artiklist selgub, et aastatel 2001–2010 toimusid suured, eelkõige positiivsed muutused nii sündimuses kui suremuses, kuid rahvastikutaasteks see veel piisav ei ole. Eesti rahvastikku iseloomustavad demograafilised näitajad liiguvad tasapisi, kuid kindlalt Euroopa arenenumate riikide näitajate suunas.
Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust
29. detsember 2011
Ene-Margit Tiit
Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.
Harju ja Tartu maakonna jätkusuutlikkusest
30. november 2011
Siim Krusell – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 133)
Vaatamata sellele, et eelnenud kümne aasta jooksul on sündide arv kasvanud ning surmade arv langenud, on Eesti rahvaarv jätkuvalt vähenemas. Kui 2000. aastal elas Eestis 1 372 000 inimest, siis 2010. aastaks oli rahvaarv vähenenud 1 323 000-ni. Rahvaarv ei langenud aga ei Harju ega Tartu maakonnas. Harju maakonnas tõusis rahvaarv ajavahemikus 2000–2010 ligikaudu 25 000 inimese võrra, Tartu maakonnas jäi aga 2010. aastal praktiliselt samaks võrreldes 2000. aastaga. Hoolimata rahvaarvu püsimisest iseloomustas mõlemat piirkonda rahvastiku vananemine. Kuni 24-aastaste noorte arv langes nii Harju kui ka Tartu maakonnas ning nende osatähtsus langes Harju maakonnas 2000. aasta 32%-st 2010. aastaks 28%-ni ning Tartu maakonnas 36%-st 30%- ni. Samas kasvas mõlemas maakonnas parimas tööeas inimeste arv.
Viimaste aastate suundumused Eesti piirkondlikus arengus
30. november 2011
Eedi Sepp – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 9)
Vaadates tänaseid regionaalseid rahvastiku arengu protsesse, võib väita, et rahvastik on jätkuvalt koondumas suurematesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna ja Tartu linnapiirkonda. Muude piirkondade arenguväljavaated on demograafiliste muutuste arvelt ebasoodsamad.
Rahvastik
29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 51)
2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704.
Rahvastik
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 6)
Eestis elas 2010. aasta 1. jaanuaril 1,32 miljonit inimest. Ainult kolm Euroopa Liidu liikmesriiki on Eestist väiksema rahvaarvuga: Küpros, Luksemburg ja Malta. Eesti rahvaarv on 14 korda väiksem kui keskmine EL-i liikmesriigi rahvaarv.
Euroopa Liidu rahvastik aastal 2061
30. juuni 2010
Mihkel Servinski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 59)
Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meierahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust. Eurostati rahvastikuprognoosikohaselt oleme 2061. aastal Euroopa Liidu praeguste liikmesriikideseas rahvaarvult 25. kohal ja meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%. 2061. aastalon meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)