Väljaanded ja artiklid

Tööaeg on üks suurema mõjujõuga komponente inimeste ajabilansis. Enamiku puhul meist mõjutab see oluliselt teiste tegevuste, näiteks une, söömise, vaba aja ja perega koos olemise ajastust ja kestust. Küsimusele, kui pikk tööpäev või -nädal on paras, ei ole ühest vastust. Optimaalseks peetav tööaeg varieerub kultuuriti märkimisväärselt ja on ka aja jooksul palju muutunud. Meie kultuuriruumis on Tammsaare vaimus tõsist töötegemist ja rohkeid töötunde üldiselt väärtuseks peetud. Siiski on ülipikki tööpäevi pisut vähem soosima hakatud, mis on töötajate tervise ja eraelu kvaliteedi seisukohalt kindlasti soodne muutus. Töötamiseks kulutatavat aega reguleerivad ka seadused. Töölepinguseadus sätestab Eestis praegu normtööajaks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Siiski ei ole kuigi kaugele jäänud ka aeg, kui Eestis oli 6-päevane töönädal.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja ArenguOrganisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolumõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaidsuunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aastamais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti“Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaoluüheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on andaülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miksjust need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseidandmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.

Ühiskonna jätkusuutlikkuse alustala on perekond kui sotsiaalne institutsioon, hoolimata tema pidevast muutumisest ajas. Perekonna puhul on üldjuhul normiks ka laste olemasolu ja selle normi muutudes muutub ka perekonna panus ühiskonna jätkusuutlikkuse tagajana küsitavaks. Perekonna enda jätkusuutlikkuse ja toimetuleku kindlustamiseks aga on oluline töötamine. Eesti tööjõu-uuringu järgi on üle poole Eesti elanikest tööga hõivatud ja kulutavad nädalas töötamisele märkimisväärse aja. Nädalas töötatakse keskmiselt ligi 40 tundi (täisajaga töötajad), peale selle kulutatakse arvestatav osa ajast töö ja kodu vahel liikumisele. Tähtis on nii tööl edukas olemine kui ka täisväärtuslik pereelu ning seega on võtmeküsimus, kas töö- ja pereelu ühitamine õnnestub. Euroopa kontekstis on riike, kus töö- ja pereelu ühitamise võimaldamine on oluline eesmärk tööturu- ning sotsiaal- ja perepoliitikas, ja on riike, kus sellele kuigi märkimisväärset tähelepanu ei pöörata. Põhjamaad (Rootsi, Soome ja Taani) on hea näide töö- ja pereelu küllaltki sujuvast ühitamisest. Seda võimaldavad hästi väljaarendatud avalikud teenused, sh lastehoiuteenused, ja tööturu paindlikkus, mis võimaldavad lapsevanematel pärast tööturult ajutiselt eemalolekut sinna kerge vaevaga tagasi pöörduda, soodustades ka tööaja ja -koha paindlikkust. Anglosaksi (Iirimaa, Suurbritannia) ja ka Lõuna-Euroopa maades (Itaalia, Portugal) aga kulgeb töö- ja pereelu ühitamine üsna suurte raskustega (Kotowska jt 2010).

Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest on tööelu ja tööjõu kvaliteedi tõstmine sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel Euroopa Liidu üks prioriteete. Ka Eestis pööratakse tähelepanu tööelu kvaliteedi parandamisele. Sotsiaalministeeriumi programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine 2009–2014“ eesmärk on tõsta teavituskampaaniate kaudu töötajate rahulolu tööga, suurendada tootlikkust, parandada töökeskkonda ning tugevdada töösuhte osapoolte õiguskindlust ja turvatunnet. 2007. aastal alustas Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga tööelu kvaliteedi eri aspekte puudutava uuringu väljatöötamist. Tööelu-uuringu välitööd toimusid 2009. aastal. Millised on aga uuringu tulemused?

Töökoht määrab inimese positsiooni ühiskonnas, sissetuleku ja sotsiaalsed sidemed. Töö on paljudele üks eneseteostuse võimalusi. Tööl käimine võimaldab ühiskonnaelus paremini osaleda ja on just seetõttu immigrantide jaoks väga oluline ühiskonnaga kohanemise komponent. Töö leidmine (nii enne kui ka pärast Eestisse kolimist) on immigrantidel perekondlike põhjuste järel sageduselt teine Eestisse elama asumise põhjus. Tööl veedavad inimesed suure osa oma päevast. Töötaja füüsilise heaolu seisukohast on oluline, et töötingimused oleksid head. Halva kvaliteediga töökohtadel töötavate inimeste risk töötuks jääda või tööjõust välja langeda on palju suurem. Madala kvaliteediga töökoht tähendab ühtlasi madalat produktiivsust. Tööelu kvaliteet on seega tugevalt seotud sotsiaalse tõrjutusega.