Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul
28. september 2012
Helena Anijalg – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 109)
Artikkel annab ülevaate, kuidas on Eesti Vabariigi algusaegadest alates muutunud rahvaarv, sündide ja surmade, abielude ja lahutuste arv. Saame teada, kuidas on muutunud rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, mis on olnud ema keskmine vanus esimese lapse sünnil või kuidas on muutunud abielude ja lahutuste suhe viimase 94 aasta jooksul.
Rahvastik
27. juuli 2012
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 47)
2012. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 339 662. Loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne – suri 565 inimest rohkem, kui sündis. Selle põhjus on sündide arvu järsk vähenemine. Meeste loomulik iive on alates 2009. aastast olnud positiivne ja 2011. aastal sündis 72 meest rohkem, kui suri. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli mullu loomulik iive positiivne Harju- ja Tartumaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive on alates 2008. aastast olnud positiivne ja ehkki 2011. aastal iive vähenes, sündis ikkagi 878 eestlast rohkem, kui suri.
Rahvastik
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 6)
1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1,32 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem.
Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem
11. mai 2012
Jaana Rahno – Statistikablogi
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng
30. märts 2012
Mihkel Servinski, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 56)
Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.
Välditavate surmade arv on kümnendiga vähenenud
19. jaanuar 2012
Taavi Lai – Statistikablogi
2010. aastal oli Eestis 192 välditavat surma 100 000 inimese kohta, mis on märkimisväärselt vähem võrreldes 2000. aasta 312 välditava surmaga.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)