Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul
28. september 2012
Helena Anijalg – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 109)
Artikkel annab ülevaate, kuidas on Eesti Vabariigi algusaegadest alates muutunud rahvaarv, sündide ja surmade, abielude ja lahutuste arv. Saame teada, kuidas on muutunud rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, mis on olnud ema keskmine vanus esimese lapse sünnil või kuidas on muutunud abielude ja lahutuste suhe viimase 94 aasta jooksul.
Rahvastik
27. juuli 2012
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 47)
2012. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 339 662. Loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne – suri 565 inimest rohkem, kui sündis. Selle põhjus on sündide arvu järsk vähenemine. Meeste loomulik iive on alates 2009. aastast olnud positiivne ja 2011. aastal sündis 72 meest rohkem, kui suri. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli mullu loomulik iive positiivne Harju- ja Tartumaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive on alates 2008. aastast olnud positiivne ja ehkki 2011. aastal iive vähenes, sündis ikkagi 878 eestlast rohkem, kui suri.
Rahvastik
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 6)
1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1,32 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem.
Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem
11. mai 2012
Jaana Rahno – Statistikablogi
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng
30. märts 2012
Mihkel Servinski, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 56)
Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.
Välditavate surmade arv on kümnendiga vähenenud
19. jaanuar 2012
Taavi Lai – Statistikablogi
2010. aastal oli Eestis 192 välditavat surma 100 000 inimese kohta, mis on märkimisväärselt vähem võrreldes 2000. aasta 312 välditava surmaga.
Mitmest tükist koosneb Eesti
17. jaanuar 2012
Garri Raagmaa – Statistikablogi
Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.
Eesti elanike sündimus ja suremus aastatel 2001–2010
30. detsember 2011
Alis Tammur, Jaana Rahno – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 13)
Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti elanike sündimusest ja suremusestkäesoleva sajandi esimesel kümnendil. Artiklist selgub, et aastatel 2001–2010toimusid suured, eelkõige positiivsed muutused nii sündimuses kui suremuses,kuid rahvastikutaasteks see veel piisav ei ole. Eesti rahvastikku iseloomustavaddemograafilised näitajad liiguvad tasapisi, kuid kindlalt Euroopa arenenumateriikide näitajate suunas.
Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust
29. detsember 2011
Ene-Margit Tiit
Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.
Harju ja Tartu maakonna jätkusuutlikkusest
30. november 2011
Siim Krusell – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 133)
Vaatamata sellele, et eelnenud kümne aasta jooksul on sündide arv kasvanud ning surmade arv langenud, on Eesti rahvaarv jätkuvalt vähenemas. Kui 2000. aastal elas Eestis 1 372 000 inimest, siis 2010. aastaks oli rahvaarv vähenenud 1 323 000-ni. Rahvaarv ei langenud aga ei Harju ega Tartu maakonnas. Harju maakonnas tõusis rahvaarv ajavahemikus 2000–2010 ligikaudu 25 000 inimese võrra, Tartu maakonnas jäi aga 2010. aastal praktiliselt samaks võrreldes 2000. aastaga. Hoolimata rahvaarvu püsimisest iseloomustas mõlemat piirkonda rahvastiku vananemine. Kuni 24-aastaste noorte arv langes nii Harju kui ka Tartu maakonnas ning nende osatähtsus langes Harju maakonnas 2000. aasta 32%-st 2010. aastaks 28%-ni ning Tartu maakonnas 36%-st 30%- ni. Samas kasvas mõlemas maakonnas parimas tööeas inimeste arv.
Pendelrändest Eestis. Mobiilpositsioneerimise andmestikul põhinev analüüs
30. november 2011
Rein Ahas, Siiri Silm, Anto Aasa, Kadri Leetmaa, Erki Saluveer, Margus Tiru – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 185)
Selle artikli eesmärgiks on anda ülevaade 2010. aastal Siseministeeriumi regionaalse arenguosakonna tellitud regionaalse pendelrändeuuringu tulemustest. Töö lähteülesandeks oli väljaselgitada rahvastiku ruumilise mobiilsuse seaduspärad, tööjõuareaalide ja vaba ajaruumikasutuse ulatus Eestis. Töö valmis Tartu Ülikooli (TÜ) geograafia osakonna inimgeograafiaja regionaalplaneerimise õppetooli, EMT ja Positium LBS-i koostöös. Uuringut rahastasidEuroopa Liidu (EL) sotsiaalfond, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Siseministeerium.Uuring kajastab perioodi 2008–2010.
Rahvastik
29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 51)
2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704.
Rahvastik
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 6)
Eestis elas 2010. aasta 1. jaanuaril 1,32 miljonit inimest. Ainult kolm Euroopa Liidu liikmesriiki on Eestist väiksema rahvaarvuga: Küpros, Luksemburg ja Malta. Eesti rahvaarv on 14 korda väiksem kui keskmine EL-i liikmesriigi rahvaarv.
Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel
31. detsember 2010
Helerin Rannala, Alis Tammur – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 66)
Viimase pikema rändeanalüüsi avaldas Statistikaamet 2009. aastal. Sellestselgus, et sisuliselt on rändes alates 1990-ndate teisest poolest olnud vähemuutusi. Nüüdseks on lisandunud kahe aasta andmed ning võib nähasuundumuste võimalikke muutusi. Lisaks on Statistikaamet avaldanud rändegarahvaarvu, parandades jooksvat piirkondlikku rahvastikuarvestust, millekvaliteet on alates 2000. aastast langenud. Metoodilise järjepidevusetagamiseks avaldab Statistikaamet kuni 2011. aasta rahvaloenduseni ka ilmarändeta rahvaarvu, mis on tekitanud mõningast segadust numbrite tõlgendusel.Andmete vale tõlgendus toob aga kaasa tegelikkusega nõrgalt seotud järeldusi.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)