Eesti statistika ajalugu

Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits.
Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.

Eesti statistika põhisündmused

2016

  • Eesti statistikasüsteemi 95. aastapäeva puhul toimus 25. aprillil Estonia teatris rahvusvaheline konverents „Riiklik statistika muutuvas maailmas“.
  • Alguse sai Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille eesmärk on vähendada ettevõtete andmeesitamiskoormust.
  • Toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse esimene prooviloendus loendusmomendiga 31.12.2015.
  • Mais avaldas Statistikaamet oma veebilehel nimede statistika rakenduse, mis osutus ülimenukaks. Rakenduse avaldamise päeval sündis Statistikaameti veebilehe kasutamise päevarekord – 155 000 külastajat.
  • 12. ja 13. augustil osales Statistikaamet arvamusfestivalil aruteluga „Mis kasu on meile statistikast?“.

2015

  • Volitused sai statistikanõukogu uus koosseis, kes valis oma esimeheks professor Tõnu Kollo.
  • Statistikaamet sai kõrge hinnangu Euroopa statistika tegevusjuhise põhises välishindamises.
  • Konsultatsiooni- ja koolitusfirma Marketingi Instituut tunnustas Statistikaametit nädala turundustähe tiitliga tõsise teema vahendamise eest huumoriprisma kaudu.
  • Statistikaamet sai rohelise kontori sertifikaadi ja aasta parima rohelise kontori auhinna.
  • Statistikaamet hakkas välja andma uudiskirja, kuhu on koondatud päevakajalised uudised eri valdkondadest.
  • Eestit külastas Eurostati peadirektor Walter Radermacher.

2014

  • Statistikaamet avaldas rahvastikuprognoosi aastani 2040.
  • Tarbijate käsutusse jõudis statistika kaardirakendus asukohapõhise statistika esitamiseks teemakaartidel, teemakaartide vaatamiseks, kasutamiseks ja otsimiseks, ruumiandmete ja andmetabelite allalaadimiseks ning ruumipäringute tegemiseks.
  • Avaldati rahvamajanduse arvepidamise revideeritud aegread alates 2000. aastast. Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010.
  • Aasta lõpu seisuga toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille eesmärk oli testida tootmissüsteemi ja algoritme valitud tunnuste koostamiseks.

2013

  • Jõudis lõpule 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamine.
  • 1. novembril avati Tallinnas aadressil Tatari 51 Statistikaameti uus büroohoone.
  • Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus toimus rahvusvaheline konverents „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil“.
  • Statistikahuvilisteni jõudis Statistikaameti tasuta nutirakendus „Eesti statistika“, mille vahendusel saab ülevaate värskeimast statistikast ja olulisimatest näitajatest Eesti kohta.

2012

  • Ajavahemikus 31.12.2011–31.03.2012 toimus Eestis rahva ja eluruumide loendus. Esimest korda Eesti loenduste ajaloos oli võimalus ka end ise veebis loendada ja seda võimalust kasutas 67% elanikest.
  • USA-s San Diegos toimunud rahvusvahelisel Esri kasutajate konverentsil anti Statistikaametile üle Esri SAG (Special Achievement in GIS) auhind geoinfosüsteemide tulemusliku kasutamise eest rahva ja eluruumide loendusel.
  • Nurgakivi sai Statistikaameti uus büroohoone.
  • Statistikaameti peadirektoriks sai Andres Oopkaup.

2011

2010

2009

  • Seoses Eesti taotlusega astuda OECD liikmeks käis Statistikaametis OECD ekspertrühm, kes hindas Eesti riikliku statistika vastavust OECD statistikanõuetele.
  • Veebilehel tehti tarbijale tasuta kättesaadavaks kõik Statistikaameti väljaanded.

2008

  • Kinnitati Statistikaameti strateegia aastateks 2008–2011. Statistikaameti põhieesmärk sellel strateegiaperioodil on riikliku statistika tuntus, respekteeritus ja efektiivne kasutamine ühiskonnas, kvaliteetne professionaalne infoteenus ning partnerlus andmeesitajaga.
  • Loobuti ettevõtetele paberaruannete saatmisest.
  • Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks avaldas Statistikaamet statistikavalimiku “Aegamööda asi kaunis”.
  • Statistikaameti peadirektor valiti kaheks aastaks Euroopa statistikasüsteemi partnerlusgrupi liikmeks.

2007

  • Hakati rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi EFQM (European Foundation for Quality Management). Statistikaamet sai Eesti Kvaliteediühingult esimest korda tunnistuse „Edasipürgiv organisatsioon” ja samaväärse Euroopa juhtimiskvaliteedi organisatsiooni tunnistuse “Committed to Excellence”.

2006

  • Võeti kasutusele elektrooniline andmeedastuskanal eSTAT, mis pälvis esikoha Riigikantselei korraldatud konkursil „Parim uuendus 2006“.
  • EL sõltumatud eksperdid hindasid Eesti riikliku statistika süsteemi vastavust Euroopa statistika tegevusjuhisele. Eksperdid tõid Eesti puhul esile Euroopa statistikasüsteemis parimat administratiivsete andmete kasutamise seaduslikku tausta ja kõigi kasutajate võrdset kohtlemist andmete avaldamisel.
  • Võeti kasutusele Statistikaameti uus visuaalne identiteet.
  • Statistikaameti küsitlejatevõrk hakkas andmete kogumisel kasutama sülearvuteid.

2005

  • Ettevõtetele loodi andmeesitajakeskne klienditugi.

2004

  • Eesti liitus Euroopa Liiduga ja Statistikaametist sai Euroopa Liidu statistikasüsteemi osa.
  • Statistikaameti peadirektoriks sai Priit Potisepp.

2003

  • Ilmus Euroopa Komisjoni eduaruanne, mis andis Eesti statistikale positiivse hinnangu.
  • Kinnitati Statistikaameti esimene strateegia (aastateks 2003-2007). Statistikaameti põhieesmärgid strateegiaperioodil — võimaldada ühiskonnal saada ülevaade olukorrast ja suundumustest riigis, kasutada statistika tegemiseks tõhusaid ja teaduslikult põhjendatud meetodeid, viia statistika tegemine vastavusse rahvusvaheliste kokkulepete ja nõuetega, vähendada andmeesitajate koormust ja kasutada ajakohase infotehnoloogia võimalusi.

2002

  • Eurostati missioon hindas positiivselt Statistikaameti tegevust riikliku statistika Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimisel.

2001

  • Veebilehel tehti tarbijatele kättesaadavaks statistika andmebaas.
  • Toimus taasiseseisvunud Eesti esimene põllumajandusloendus.

2000

  • Toimus taasiseseisva Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus.
  • Riikliku statistika tegemine tsentraliseeriti — likvideeriti regionaalsed statistikabürood.

1999

  • „Eesti statistika aastaraamat“ ilmus esimest korda CD-ROM-il, mis sisaldas paljude valdkondade kohta pikemaid aegridu kui trükises ja piirkondlikku statistikat.

1998

  • Avati Statistikaameti veebileht www.stat.ee.
  • Algasid Eesti läbirääkimised Euroopa Liiduga, millega seoses võttis Statistikaamet esimest korda osa Euroopa Liidu – Eesti assotsiatsioonilepingu alakomitee istungist.
  • Statistikaamet osales esimest korda ÜRO statistikakomisjoni istungil.

1997

  • Riigikogu võttis vastu riikliku statistika seaduse.
  • Hakkas ilmuma aasta avaldamiskalender, mis teatas ette pressiteadete ja väljaannete avaldamisajad.

1996

  • Kinnitati organisatsiooni praegune nimetus Statistikaamet (varem Riiklik Statistikaamet).
  • Ettevõtlusstatistikas töötati välja rahandussuhtarvud ja makroökonoomikas sisend-väljund tabelid.
  • Korraldati esimene statistikatarbijate uuring.
  • Esmakordselt tähistati Eesti statistika aastapäeva (75. aastapäeva puhul oli Statistikaametis lahtiste uste päev ja raamatunäitus, toimus kõnekoosolek Rahvusraamatukogus ja pidulik õhtu Sakala keskuses).

1995

  • Kirjutati alla Eurostati (Euroopa Ühenduste statistikaameti) ja Balti riikide statistikaametite ühisdeklaratsioonile, mis avas statistikaameti töötajatele uued võimalused osaleda Eurostati töönõupidamistel, seminaridel ja kursustel ning sidemete loomiseks kõigi EL-i liikmesriikide ja PHARE riikidega.
  • Käivitati leibkonna sissetulekute ja tarbimise uuring.

1994

  • Reorganiseeriti Statistikaameti struktuur. Endise 17 kohaliku statistikaasutuse asemel jätkasid tegevust seitse regionaalbürood.
  • Moodustati riiklik küsitlejate võrk. Käivitati esimesed isikustatistika valikuuringud — eluolu-uuring (koostöös Norra Sotsiaaluuringute Instituudiga) ja tööjõu-uuring.
  • Statistikaamet hakkas avalikkust värskete andmete valmimisest ja kättesaadavusest teavitama pressiteadete vahendusel.
  • Koostati esimene statistikaväljaannete kataloog ja tarbijad said hakata väljaandeid ette tellima.

1993

  • Statistikaametis toimusid ulatuslikud ümberkorraldused, mille käigus loodi uus struktuur ja viidi asutuse põhiülesanded vastavusse iseseisva riigi vajaduste ja rahvusvaheliste nõuetega.
  • Loodi statistiline profiil ehk aktiivselt tegutsevate majandusüksuste register ja kõikse vaatluse asemel hakati kasutama valikvaatlust.
  • Statistikaametis avas huvilistele uksed avalik statistikaraamatukogu.

1992

  • Statistikaameti peadirektor hakkas osalema Euroopa statistikute konverentsidel, olles ka ESC (Conference of European Statisticians) büroo liige.
  • Algas Euroopa Liidu, EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) ja Balti riikide statistikaalane koostööprogramm statistikasüsteemi arendamiseks ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks.
  • Statistilise aruandluse korraldamisel võeti aluseks ÜRO välja töötatud rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accaunts).
  • Asutati Eesti Statistikaselts.

1991

  • Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti peadirektoriks nimetati Rein Veetõusme.
  • Hakkas ilmuma „Eesti statistika aastaraamat“.

1990

  • Võeti vastu Eesti NSV statistikaseadus.
  • Sõlmiti esimene rahvusvaheline koostööleping (Rootsi Statistika Keskbürooga) Eesti statistikasüsteemi arendamiseks ja statistika rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viimiseks.

1989

  • Loodi Eesti Vabariigi Statistikaamet.
  • Toimus rahva ja eluruumide loendus (loendusmoment 12. jaanuaril).
  • Statistikakomitee esimeheks nimetati Einu Reitsnik.

1977

  • Piirati tunduvalt statistiliste andmete avaldamise võimalusi avalikes väljaannetes.

1970

  • Järjekordne rahvaloendus (loendusmoment 15. jaanuaril).

1959

  • Toimus esimene sõjajärgne rahvaloendus (loendusmoment 15. jaanuaril).

1941

  • Eesti Statistika Valitsus korraldas 1. detsembri seisuga kõikse rahvastiku registreerimise (rahvaloendus).

1940

  • Nõukogude võimu kehtestamise järel Riigi Statistika Keskbüroo likvideeriti.

1939

  • Toimus põllumajandusloendus.

1937

  • Toimus majandusloendus, mis hõlmas tööstust, käsitööstust, kaubandust ja transporti.

1934

  • Toimus teine Eesti rahvaloendus (loendusmoment 1. märtsil).

1929

  • Toimus põllumajandusloendus.

1925

  • Toimus põllumajandusloendus.

1922

  • Riigikogu võttis vastu Riigi Statistika Keskbüroo põhimääruse.
  • Toimus Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus (loendusmoment 28. detsembril).

1921

  • 1. märtsil asutati Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits.