Hinnad

Väljaanded ja artiklid

Kui 4.99 on parem kui 5.00

Statistikablogi
Märt Leesment

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Kui 4.99 on parem kui 5.00

Loe edasi

Kui 4.99 on parem kui 5.00 ehk mittetäisarvulise hinnakujunduse tagamaad ja rakendamine

artikkel
Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 112)

Klassikaline majandusteadus lähtub eeldusest, et inimene on ratsionaalne olend. See on lihtsustanud majanduses ja elus üldiselt valitsevate süsteemide kombineerimist mudelitesse. Kuigi võib arvata, et keegi ei taha teha halbu otsuseid, ei saa sugugi väita, et kõik tehtavad otsused on ka ratsionaalseimad. Artikkel annab põgusa ülevaate sellest, kuidas ostuotsuseid tehakse ja kuidas võib üks konkreetne väline mõjur otsustusprotsessi mõjutada.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hinnad

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 67)

2016. aastal tõusis hinnaindeksitest enim eluaseme hinnaindeks. Selle indeksi tõus on aga raugenud ja oli viimase kuue aasta väikseim – 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%. Enim kallinesid 2016. aastal majade hinnad (5,4%). Korterite hinnatõus oli 4,5%. Ehitushinnaindeks langes 2016. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 0,8%. Sealhulgas kallines tööjõud (1,2%) ning odavnes ehitusmasinate kasutamine (–1,1%) ja ehitusmaterjalide hind (–1,8%). Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes 0,9%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Viina ostuvõime Balti riikides

Statistikablogi
Märt Leesment

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Loe edasi

Hinnad

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 177)

2015. aastal nagu ka kahel varasemal aastal tõusis hinnaindeksitest enim eluaseme hinnaindeks. Nimetatud indeksi tõus on aga raugenud ja oli 2015. aastal viimase viie aasta väikseim – 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%. Enim tõusid 2015. aastal korterite hinnad (7,2%), tagasihoidlikumaks jäi majade hinna tõus (6,3%). Ehitushindade muutus oli samal tasemel nagu aasta varem – ehitushinnaindeksi aastakeskmine muutus 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga oli 0,5%. Sealhulgas kallines tööjõud (2,9%) ning odavnesid ehitusmasinate kasutamine (–0,8%) ja ehitusmaterjalide hinnad (–0,7%). Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks aastaga ei muutunud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hinnad

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 179)

2014. aastal nagu ka aasta varem tõusis hinnaindeksitest enim eluaseme hinnaindeks. Nimetatud hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%. Enim tõusid korterite hinnad (15,5%), tagasihoidlikumaks jäi majade hinna tõus (9,1%). Ehitushindade tõus on raugenud. Ehitushinnaindeksi aastakeskmine muutus 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga oli 0,5%. Sealhulgas kallinesid tööjõud (1,3%) ja ehitusmasinate kasutamine (2,2%). Ehitusmaterjalide hinnad jäid 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 0,6%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hinnad

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 171)

2013. aastal tõusis hinnaindeksitest enim eluaseme hinnaindeks. Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes 2012. aastaga oli 10,7%. Enim tõusid korterite hinnad (13,3%), tagasihoidlikumaks jäi majade hinna tõus (4,1%). Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 4,1%. Seejuures oli hinnatõus suurim elektri ja soojusenergia tootmises (31,2%) ja mäetööstuses (16,5%). Väiksemad hinnatõusud olid veemajandussektoris (0,6%) ja töötlevas tööstuses (1,2%). Töötleva tööstuse ühes harus, toiduainetööstuses, mis on üks kaalukamaid tööstusi Eestis, oli hinnatõus 4,2%. Impordihinnaindeks langes 2012. aastaga võrreldes 1,6%, sealhulgas langesid naftasaaduste hinnad 9,0%. Ka ekspordihinnaindeks langes (–1,1%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Hinnad

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia (lk 173)

2012. aastal näitas hinnaindeksitest suurimat tõusu aasta lõpus avaldatud eluaseme hinnaindeks. Uue hinnaindeksi muutus 2012. aastal võrreldes varasema aastaga oli 7,3%. 2011. aastaga võrreldes tõusid enim korterite hinnad (7,4%) ja mõnevõrra vähem majade hinnad (7,0%). Impordihinnaindeks tõusis 2011. aastaga võrreldes 4,0%, sealhulgas naftasaaduste hinnad 13,9%. Kõige väiksem oli ekspordihinnaindeksi aastamuutus (1,8%). Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 2,3%. Seejuures oli hinnatõus suurim elektri ja soojusenergia tootmises (5,8%). Tagasihoidlikumad hinnatõusud olid veemajandussektoris (1,8%), mäetööstuses (1,8%) ja töötlevas tööstuses (2,0%). Töötlevas tööstuses oli 5,8% hinnatõus toiduainete tööstuses, mis on üks kaalukamaid tööstusi Eestis.

Väljaande kaas

Loe edasi

Teenuste tootjahinnaindeksid

artikkel
Eveli Šokman
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 102)

Eestis alustati teenuste tootjahinnaindeksite väljatöötamist 2005. aastal. Seega on nende ajalugu küllalt lühike. N-ö vanemat venda – tööstustoodangu tootjahinnaindeksit – on arvutatud üle kümne aasta kauem. Vaadates maailma, siis osades suurriikides ulatub teenuste tootjahinnaindeksite ajalugu 80. aastatesse ja tööstustoodangu tootjahinnaindeksite oma veel kümneid aastaid varasemasse perioodi.

Väljaande kaas

Loe edasi

Ostujõu kalkulaator aitab jälgida raha ostujõu muutust

Statistikablogi
Priit Potisepp

Et raha ostujõu muutumise jälgimine ajas oleks hõlpsam, andis statistikaamet tarbijate käsutusse ostujõu kalkulaatori.

Loe edasi