Keda loendusel küsitletakse?

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) küsitletakse olenemata rahvusest ja kodakondsusest kõiki inimesi, kelle püsielukoht on Eestis.

Püsielukoht (peamine elukoht, alaline elukoht) on tavaliselt see elukoht, kus inimene veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. See võib erineda registreeritud elukohast.

Inimese püsielukoht on Eestis siis, kui

1. ta on Eestis pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011 või
2. ta on Eestisse elama asunud 2011. aastal enne 31. detsembrit ja kavatseb siia jääda vähemalt üheks aastaks.

Inimese püsielukoht on Eestis ka siis, kui ta on 2011. aasta jooksul Eestist ajutiselt ära olnud töö või puhkuse tõttu või mõnel muul põhjusel, kuid kavatseb tulla Eestisse tagasi püsivalt elama.

Seega on Eesti püsielanikud ja kuuluvad loendatavate hulka

• inimesed, kes on töötanud välismaal üle 12 kuu, kuid enamiku vabadest päevadest viibivad oma leibkonna juures Eestis (leibkonna moodustavad tavaliselt koos elavad inimesed, kellel on ühine kodune majapidamine, st ühine eelarve);
• loenduse ajal välisriigis viibivad Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväetöötajad ning diplomaatiline personal ja nendega koos elavad perekonnaliikmed (elukohaks loetakse nende elukoht Eestis. Erandjuhul, kui neil ei ole loendusmomendil Eestis elamispinda (nt on see maha müüdud), märgitakse elukoht Eestis asula (linna, alevi, aleviku või küla) täpsusega;
• üldhariduskoolide õpilased, kes on välisriikides vahetusõpilastena, kuid kelle vanemad elavad Eestis;
• üliõpilased ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilased, kes õpivad välisriigis alla 12 kuu (nt vahetusüliõpilastena) ja pöörduvad seejärel Eestisse tagasi.

Eesti püsielanikel, kes viibivad loenduse ajal välisriikides, on võimalik täita loendusküsimustik interneti teel ajavahemikus 31. detsember 2011 kuni 31. jaanuar 2012.

Lisaks loendatakse ka inimesed, kes ei ole Eesti püsielanikud, kuid kes loendusmomendi seisuga on viibinud või kavatsevad viibida Eestis 3 kuud või kauem.

Eesti püsielanikuks ei loeta

• Eesti kodanikke ja Eesti päritolu inimesi, kes on elanud või töötanud üle 12 kuu välisriigis ja ei veeda oma leibkonna juures Eestis enamikku vabast ajast (sh ka need, kellel ei ole Eestis leibkonda);
• kõrgkoolide ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste (üli)õpilasi, kes õpivad välisriigis vähemalt 12 kuud.

Need inimesed on Eestis elavatel lähedastel võimalik loendusel kirja panna kui Eestist lahkunud isikud.

Eestist lahkunud isikud

2011. aasta rahvaloendusel kogutakse andmeid ka Eestist pärast eelmist, 2000. aasta loendust lahkunud inimeste kohta. Neid inimesi ei loendata Eesti püsielanikena, kuid nende kohta tuleb infot koguda selleks, et täpsustada välisrände suurust ja Eesti elanike arvu. Et saada viimase kümnendi jooksul Eestist lahkunud inimeste kohta võimalikult täpset infot, palutakse kõigil Eesti elanikel anda teavet oma lähisugulaste (isa, ema, lapse, endise või praeguse abikaasa/elukaaslase, õe või venna) kohta, kes ei ole enam Eesti püsielanikud.

Eesti püsielanikeks ei loeta ka

• Eestis viibivat välisriigi diplomaatilist ja konsulaaresinduste diplomaatilist personali ja nende perekonnaliikmeid;
• Eestis viibivaid välisriigi sõjaväe- ja mereväe tegevteenistuses olevaid isikuid ja nende perekonnaliikmeid.