Suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses olev elanikkond

Strateegia „Euroopa 2020“ propageerib sotsiaalset kaasatust, et vähendada elanike vaesust. Eesmärk on tuua vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja vähemalt 20 miljonit inimest. Suhteliselt vaesed või sotsiaalselt tõrjutud on inimesed, kes elavad suhtelises vaesuses ja/või kannatavad materiaalse ilmajäetuse all ja/või elavad väga madala tööintensiivsusega leibkondades. Näitajad on sõltumatud ja nende vastastikust mõju ei ole arvestatud. Suhtelises vaesuses elavad isikud, kelle ekvivalentnetosissetulek on pärast sotsiaalseid siirdeid allapool suhtelise vaesuse piiri, mis on 60% riigi elanike ekvivalentnetosissetulekute mediaanist. Materiaalse ilmajäetuse näitajad puudutavad nii majanduslikku toimetulekut, püsikaupade olemasolu kui ka elamistingimusi. Materiaalses ilmajäetuses elavatel inimestel on väga piiratud ressursid ja nad puutuvad kokku vähemalt nelja ilmajäetuse näitajaga üheksast. Nad ei saa endale lubada 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni. Väga madala tööintensiivsusega leibkondades elavad inimesed on need 0–59-aastased isikud, kes elavad leibkondades, mille täiskasvanud leibkonnaliikmed on viimase aasta jooksul töötanud alla 20% võimalikust tööajast.