I kvartalis majanduskasv aeglustus

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,3% ja I kvartaliga võrreldes 3,7%.

Võrreldes majanduslanguse eelse ajaga oli sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP selle aasta I kvartalis jooksevhindades arvutatuna tõusnud 2008. aasta I-II kvartali tasemele ja SKP, kus on hinnamõjudega arvestatud, ligikaudu 2006. aasta II kvartali tasemele.

SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus.

Lisandväärtus vähenes töötlevas tööstuses, kinnisvaraalases tegevuses ning tervishoius. Enim pidurdas SKP kasvu töötlevas tööstuses arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemine.

Tegevusalade lisandväärtuse kasv, I kvartal 2012

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus 7%-ni, sh kaupade väljavedu samuti 7%-ni. Kaupade ja teenuste import kasvas 10%, sh kaupade sissevedu 9% ja teenuste import 14%. Kui varem mõjutas Eesti väliskaubandust enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljaveo kiire kasv, siis alates möödunud aasta viimasest kvartalist asendus kasv langusega ning nüüd on olulisim mõju muudel masinatel ja seadmetel. Teenuste eksport kasvas 6% peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalaste ning laondust ja veondust abistavate teenuste toel. Teenuste importi mõjutas kõige rohkem ehitusteenuste kiire kasv. Vaatamata ekspordi ja impordi kasvu aeglustumisele, suurenes nende osakaal SKP-s vastavalt 92%-le ja 93%-le. Eriti kiire oli osakaalu suurenemine kaupade sisseveo puhul. Netoekspordi suhe SKP-sse oli -0,5%. Viimati oli import ekspordist suurem 2008. aastal.

I kvartalis suurenes nii jooksev- kui püsivhinnas SKP kiiremini kui töötatud tundide arv. Sellega kasvas kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vastavalt nominaalnäitaja puhul 5% ja reaalnäitaja puhul 2%. Tööjõu tunnitootlikkuse kasv oli viimase pooleteist aasta kiireim. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kahe ja poole aasta kiireim.

Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise ja telefoniteenuste tarbimise kasvul. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKP-st jätkuvalt väiksem.