Aasta lõpus töötus veidi kasvas

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis III kvartalis oli 77 000, kasvas IV kvartalis 2000 võrra. Töötuse määr oli suurem kui III kvartalis, aga väiksem kui 2010. aasta IV kvartalis (siis oli töötuse määr vastavalt 10,9% ja 13,6%).

2011. aasta lõpus tööpuudus veidi kasvas, kuid aastakeskmine töötute arv siiski vähenes. Kui töötuse rekordaastal, 2010. aastal, oli töötuid 116 000, siis mullu vähenes töötute arv 87 000-ni ja oli väiksem ka 2009. aastaga võrreldes. Töötuse määr oli 2011. aastal 12,5%, mis on 4,4 protsendipunkti väiksem kui aasta varem. See on viimase 20 aasta kiireim tööpuuduse vähenemine. Samas on märkimisväärne, et suurima töötuse kasvuga 2009. aastal kasvas töötuse määr palju kiiremini — varasema aastaga võrreldes 8,3 protsendipunkti.

Töötus, mis majanduskriisi ajal kasvas rohkem meeste hulgas, mullu ka vähenes rohkem meeste hulgas ning vahe meeste ja naiste töötuse määra vahel kahanes varasemate aastate tasemele. Meeste töötuse määr oli 2011. aastal 13,1% ja naistel 11,8%.

Töötuse määr soo järgi, 1991–2011

Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli 2011. aastal 49 000, neist 28 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas jätkuvalt. Kui 2010. aastal oli aasta või kauem tööta olnud 45% töötutest, siis 2011. aastal kasvas nende osatähtsus 57%-ni. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus kasvas veelgi rohkem — 17%-st 32%-ni.

Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 2011. aasta IV kvartalis 615 000, mis on 13 000 ehk 2,1% vähem kui III kvartalis. 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes kasvas hõivatute arv 22 000 võrra ehk 3,6%. 2011. aasta keskmine hõivatute arv oli 609 000, mis on 38 000 ehk 6,7% rohkem kui aasta varem. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse, info ja side ning põllumajanduse tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.

Kahel viimasel aastal on märkimisväärselt kasvanud ajutise tööga (tähtajaline töö, hooajatöö, juhutöö jm) hõivatute arv. Kui 2009. aastal oli ajutise tööga hõivatuid 16 000, siis 2010. aastal kasvas nende arv 20 000-ni ja 2011. aastal 27 000-ni, mis on 4,4% kõigist hõivatutest. Iga kolmas ajutise tööga hõivatu sooviks töötada siiski pideval (alalisel) tööl. Ajutise tööga hõivatute hulgas on rohkem mehi. Samuti on meeste hulgas suhteliselt rohkem neid, kes töötavad ajutisel tööl seepärast, et ei ole alalist tööd leidnud.

Tööhõive kasvas 2011. aastal nii töötuse kui ka mitteaktiivsuse vähenemise arvel. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 334 000, mis on 14 000 vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arv.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.