Tarbijahinnaindeksi aasta- ja kuumuutust mõjutas jaanuaris enim elekter, soojusenergia ja küte

Kaubad olid 2011. aasta jaanuariga võrreldes 3,7% ja teenused 6,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 9,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.

2011. aasta jaanuariga võrreldes mõjutasid indeksit kõige rohkem eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Sellest omakorda üle kolm neljandikku andsid aastataguse ajaga võrreldes 14,3% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle viiendiku, millest pool jäi aastaga 8,5% kallinenud lihatoodete arvele. 10,4% kallim mootorikütus andis kogutõusust kaheksandiku. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud taimeõli (27%), kohv (26%) ja suhkur (26%). Kartul oli 2012. aasta jaanuaris 33% ja värske köögivili 12% odavam kui aasta varem.

Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 3,5% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte, samuti riietuse ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning mootorikütuse 3,3%-line hinnatõus. Sealjuures oli elektrienergia 4,4%-lise hinnatõusu peamiseks põhjuseks taastuvenergia tasu ja võrguteenuste kallinemine. Soojusenergia kallines 2,9% ja gaas 10,6%.

Seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2012. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanikkonna 2011. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2011. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendavaks kuuks on detsember 2011.

Tabelis on ära toodud nii 2011. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2012. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kulugruppide osakaalud.