Statistika
Viimati avaldatud
Avaldamiskalender
Põhinäitajad
Valdkonnad
Loendused
Tooted
Andmebaas
Valmistabelid
Pressiteated
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Väljaanded
Kaardid
Jätkusuutlikkuse näidikulaud
Koolinurk
Piirkondliku statistika portaal
Rahvastikupüramiid
Statistics eXplorer
Tarbijahinnaindeksi kalkulaator
Personaalse hinnaindeksi kalkulaator
Ostujõu kalkulaator
Avalikud andmefailid
Teenused
Metaandmed
Rahvusvaheline statistika
Teadustööd
Minifacts about Estonia 2013
Ostujõu kalkulaator
Statistikablogi
Eesti piirkondlik areng 2011
Rahvusvaheline statistika-aasta
Avaleht Sisukaart Otsing Tagasiside RSS
Statistika Andmete esitamine Organisatsioon Statistikanõukogu eSTAT Andmebaas FacebookStatistikablogiTwitterSlideshare
Rahvaloenduse tulemused
Asukoht: Statistika > Tooted > Pressiteated > 2012 In English
Uuendatud: 4. mai 2012 PDF fail DOC fail

Õpilaste arv üldhariduskoolis väheneb

Üldhariduskooli õpilaste arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud ligi 20 000 võrra, teatab Statistikaamet. Lähiaastatel kasvab esimesse klassi astuvate laste arv ja kahaneb gümnasistide oma.

Käesoleva, 2011/2012. õppeaasta alguses omandas Eestis üldharidust 142 983 õpilast. Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase viie aastaga vähenenud 161 961-lt 142 983-le. Suurenenud sündimuse tõttu kasvab aga lähiaastatel esimesse klassi astuvate laste arv. 2011. aasta sügisel alustas kooliteed 13 260 last ehk ligi 1200 last rohkem kui 2006. aastal. Samal ajal gümnaasiumiõpilaste arv kahaneb, kuna 9. klassi lõpetanute arv näitab vähenemistendentsi.

Kutseharidust omandas 27 046 õpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 966 võrra. Kutseharidusse võeti käesoleval õppeaastal vastu 11 471 õpilast. Võrreldes varasema aastaga on kutseõppes tütarlaste osatähtsus veidi kasvanud ja noormeeste osatähtsus vähenenud. Kui põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on rohkem noormehi, siis keskharidusjärgses kutseõppes tütarlapsi.

Kõrgharidust omandas 67 607 üliõpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1506 võrra. Kõrgharidusse vastuvõetute arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1171 võrra ja lõpetajate arv suurenes 378 võrra. Akadeemilise kõrghariduse suunal alustas õpinguid kolm korda rohkem üliõpilasi kui rakendusliku kõrghariduse suunal. Nii bakalaureuseõppes kui ka rakenduskõrghariduses on juba aastaid populaarseimad õppevaldkonnad ärindus ja haldus, samuti kasvab huvi arvutiteaduste vastu. Magistriõppes oli 2011. aastal kõige rohkem lõpetajaid samuti ärinduses ja halduses, kuid ka õpetajakoolitus ja kasvatusteaduste erialadel. Doktorikraadi omandanuid oli enim humanitaarias, bioteadustes ning füüsikalistes loodusteadustes.

Vastuvõetud, õppivad ja lõpetanud (üli)õpilased haridusastmeti*
Haridusaste Vastuvõetud (Üli)õpilased Lõpetanud
2010 2011 2010 2011 2010 2011
Üldharidus 23 813 23 653 145 939 142 983 23 672 23 073
põhiharidus 12 648 13 260 112 640 111 955 13 259 12 993
keskharidus 11 165 10 393 33 299 31 028 10 413 10 080
Kutseharidus 11 319 11 471 28 012 27 046 7 631 8 155
Kõrgharidus 18 404 17 233 69 113 67 607 11 450 11 828

* Aastaarv näitab lõpetanute korral õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat.

Andmed põhinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasidel.

Täpsem teave:

Karolin Kõrreveski
Analüütik
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9165

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

EFQM: Committed to Excellence
Statistikaamet
Endla 15, 15174 Tallinn
Autoriõigus: Statistikaamet 2013
Andmete kasutamisel palume viidata allikale
Statistikainfo: Skype, tel +372 625 9300, e-post 
Andmeesitaja klienditugi: tel +372 625 9100, e-post