Keskmine brutokuupalk I kvartalis tõusis

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2011. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,4%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aasta I kvartalis 2,4%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajaid 4,6% rohkem kui 2011. aasta samal ajal.

Keskmine brutotunnipalk oli 5,16 eurot ja tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 6,0%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (vastavalt 12,7% ja 15,0%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2011. aasta I kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 0,6% ja 1,1%). Selle tegevusala alla 50 töötajaga ettevõtetes töötas märtsi lõpu seisuga 54% tegevusala palgatöötajatest ning nende palgad langesid, mis viis langusesse kogu tegevusala palgad.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 839 eurot, veebruaris 817 eurot ja märtsis 886 eurot.

2012. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1148 eurot ja tunnis 7,39 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aasta I kvartaliga võrreldes vastavalt 6,8% ja 5,7%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2011. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (vastavalt 13,6% ja 12,8%).

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes 2011. aasta I kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 0,7% ja 1,6%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, I kvartal 2012

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, I kvartal 2012