2011. aasta oli Eesti tööstusele edukas

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aastal 18% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu vedas peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvas aasta jooksul pidevalt.

Kiire tööstustoodangu kasv, mil toodang kasvas stabiilselt üle 20% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, püsis 2011. aasta augustini. Alates septembrist pidurdus kasv märkimisväärselt. Aasta lõpus mõjutas toodangu kasvu aeglustumist nii Euroopa Liidu riikide majanduskasvu pidurdumine, mis vähendas nõudlust Eesti toodete järele, kui ka oluliselt kõrgem võrdlusbaas. 2011. aasta kokkuvõttes suurenes töötleva tööstuse toodang varasema aastaga võrreldes 22% ning energiatoodang vähenes soojuse tootmise vähenemise tõttu 3%.

Töötleva tööstuse toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes üle kolmandiku (36%). Nõudlus kodumaisel turul oli nõrgem — siseturule müüdi 2011. aastal üle kümnendiku (14%) rohkem toodangut kui aasta varem. Siiski oli siseturu nõudluse kasv 2011. aasta viimases kvartalis kiirem kui ekspordi kasv. 2011. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme peaaegu kõikides tööstusharudes. Oluliselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes võrreldes 2010. aastaga kaks korda ning puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 16%. Väiksematest tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt masinate ja seadmete, elektrimasinate, kemikaalide ja mootorsõidukite tootmises.

2011. aasta detsembris vähenes tööstustoodang eelmise aasta detsembriga võrreldes 3%, peamiselt energiatoodangu vähenemise tõttu. Detsembris toodeti 13% vähem elektrit ja 34% vähem soojust kui 2010. aasta detsembris. Töötleva tööstuse toodang suurenes 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta detsembris 1% vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1%.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi trendid^a Euroopa Liidus, jaanuar 2002 – detsember 2011 (2005 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2011 ja detsember 2011 (protsenti)
Tegevusala	2011. aasta võrreldes 2010. aastaga	Detsember 2011
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	17,9	-0,6	-5,1	-2,6
Energeetika	-3,1	-6,1	-20,9	-20,9
Mäetööstus	7,5	-2,2	4,6	4,6
Töötlev tööstus	22,3	0,7	-2,1	0,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	100,3	-4,9	-38,9	-37,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	12,0	2,8	11,8	14,5
toiduainete tootmine	3,1	-0,9	-0,7	0,8
metalltoodete tootmine	15,9	11,3	5,7	9,9
elektriseadmete tootmine	19,5	0,2	8,5	8,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	19,5	-21,5	9,4	12,8
mootorsõidukite tootmine	17,7	0,2	-7,5	-5,3
masinate ja seadmete tootmine	45,3	-0,7	42,1	47,5
mööblitootmine	10,7	3,7	0,9	4,4
ehitusmaterjali tootmine	6,9	-2,7	20,5	24,3

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Täpsem teave:

Lilian Bõkova
Juhtivstatistik
Tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9223

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (tööstustoodangu mahuindeks ning elektrienergia ja soojuse tootmine).