II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,5%.

II kvartalis mõjutas majanduskasvu enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samal ajal kui hulgikaubanduse lisandväärtus vähenes.

SKP kasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses ning kinnisvaraalases tegevuses. Töötlevas tööstuses oli suurim mõju arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemisel, veonduse ja laonduse tegevusalal aga maismaaveonduse ning veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemisel. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, kuid jätkuvalt kiire hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.

II kvartalis aeglustus kaupade ja teenuste ekspordi kasv 4%-ni ning impordi kasv 6%-ni. Kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning metallitoodangu väljavedu, kaupade importi aga metalltoodete, toiduainete ja mootorsõidukite sissevedu. Vaatamata sellele, et import kasvas ekspordist kiiremini, Eesti väliskaubandustasakaal paranes. II kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse 2,7% (veel I kvartalis oli import ekspordist suurem). Nõrga välisnõudluse tõttu on ekspordi mõju majanduskasvule vähenenud, mistõttu panustasid SKP kasvu olulisel määral just siseturule suunatud tegevusalad.

II kvartalis suurenes töötatud tundide arv kiiremini kui püsivhinnas SKP. Sellega vähenes kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5%. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kolme ja poole aasta kiireim.

Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes 6%-ni eelkõige investeeringute kasvu toel. II kvartalis kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse 26%. Enim mõjutas seda ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv hoonetesse ja rajatistesse, kuid ka ettevõtete sektori hoogustunud investeeringud transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise, audiovisuaalsete ja andmetöötlusseadmete, telefoniteenuste ja alkohoolsete jookide tarbimise kasvul. Samal ajal elektri ja gaasi tarbimine hinnamõjusid arvestades vähenes. Vaatamata sisemajanduse nõudluse juba üheksandat kvartalit kestnud kasvule, oli see II kvartalis jätkuvalt SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96%.

Et kasutatav tulu kasvas II kvartalis mõnevõrra aeglasemalt kui lõpptarbimiskulutused, vähenes kogumajanduse netosääst. Kapitali kogumahutus oli säästust omakorda suurem, mistõttu oli Eesti välismaailma suhtes teist kvartalit järjest netolaenuvõtja.

Tegevusalade lisandväärtuse kasv, II kvartal 2012

Statistikaamet revideeris aastate 2008–2011 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Korrigeeriti ka 2012. aasta I kvartali SKP-d. Revisjoni tulemusel muutus 2008.–2011. aasta SKP jooksevhindades -0,6 kuni +0,1%. SKP aastane reaalkasv muutus samal perioodil -0,5 kuni +1,1 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -1,4 kuni +1,6 protsendipunkti.

2012. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise regulaarse revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt http://www.stat.ee/dokumendid/64756.