Majanduskriis ei vähendanud ettevõtete uuenduslikkust

Uuring määratles ettevõtet uuenduslikuna, kui ta viimase kolme aasta jooksul oli turule toonud uue või oluliselt täiustatud toote, kasutusele võtnud uue või oluliselt täiustatud protsessi, rakendanud organisatsiooni või turundusuuenduse või siis oli teinud kulutusi, et selliseid tooteid arendada või protsesse rakendada.

Uuenduslike ettevõtete osatähtsus, 2008–2010

Rahvusvahelist võrdlust 2010. aasta kohta veel pole, eelmise uuringu ajal, 2008. aastal oli Euroopa Liidus keskmisena uuenduslike ettevõtete osatähtsus 52%, edetabelit juhtis Saksamaa 80%-ga, Eesti platseerus tollal kuuendaks ning ei ole põhjust oletada, et see positsioon oluliselt muutuks.

Kontrastina 2010. aasta ettevõtete uuenduslikkuse marginaalsele kasvule, muutusid märgatavalt uuringuga hõlmatud ettevõtete mõned majandusnäitajad. Nii suurenes ekspordi osatähtsus müügitulus kahe aastaga 36%-lt 42%-le, kusjuures samaväärset kasvumäära täheldati ka mitteuuenduslike ettevõtete rühmas. Oluliselt erinesid kaks ettevõtete rühma aga müügitulus töötaja kohta. Uuenduslikel kasvas see 123 000 eurolt 132 000 eurole, mitteuuenduslikel vaid 100 000 eurolt 103 000 eurole.

Euroopa Komisjoni avaldatav Innovaatilise Liidu tulemustabel (Innovation Union Scoreboard) kasutab innovatsiooniuuringu näitajatest muuhulgas uute või oluliselt täiustatud toodete osatähtsust müügitulus. See näitaja kasvas Eesti ettevõtete jaoks 2008. aastaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra — 14%-lt 16%-le, mis omasoodu toetas ekspordi kasvu. Sealjuures oli ettevõtte turu jaoks uute toodete osatähtsus nii 2008. kui ka 2010. aastal 4%, suurenes aga nende toodete osatähtsus, mis olid uued ainult ettevõtte jaoks (konkurendid juba müüsid samu tooteid ettevõtte turul).

Innovatsiooniuuringu põhimõõtühikuks on ettevõte, mistõttu 10 töötajaga tekstiilifirma omab Eesti Energia või Tallinkiga samasugust kaalu. Kui uuringutulemusi analüüsida müügitulu või töötajate arvu kaudu, siis saame tulemuseks, et innovaatiliste ettevõtete müügitulu moodustab 78% uuringuga hõlmatud ettevõte müügitulust ja nende töötajad 74% vastavast töötajate koguarvust. Seda nii 2008. kui ka 2010 aastal. Mida suurem ettevõte, seda tõenäosemalt on ta innovaatiline, sestap ka suuremad osatähtsused võrreldes ettevõtete arvu kasutamisega.

Ettevõtete innovatsiooniuuringut (Community Innovation Survey) korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel regulaarselt kõigis Euroopa Liidu riikides. Innovatsiooniuuring ei kata sektoreid tervikuna ning vaatluse all on 10 ja enama hõivatuga ettevõtted. Tööstuses jäid viimasest kahest uuringust välja ainult ehitusettevõtted, teeninduses hõlmasid uuringud aga järgmisi tegevusalasid: hulgikaubandus, veondus ja laondus, info ja side (v.a filmi- ja TV-tootmine ning ringhääling), finants- ja kindlustustegevus, arhitekti- ja inseneritegevused, teimimine ja analüüs.

Vaatluse kogumi moodustasid 2010. aastal 1665 tööstus- ja 1569 teenindusettevõtet. Seda oli peaaegu 800 ettevõtet vähem kui 2008. aastal, sest majanduskriis harvendas aktiivsete ettevõtete ridu ja vähendas pisiettevõtetes hõivatute arvu allapoole uuringu rajajoont.