Loomemajanduse näitajad
28. detsember 2012
Kogumik keskendub loomemajandusele. Vaatluse all on kultuurivaldkonna tööhõive ja kultuurisektori majandusnäitajad, aga ka muud loomemajandusega seotud näitajad. Info on esitatud ülevaadete, jooniste ja tabelitena. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Kogumik on mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.
Kultuur
27. juuli 2012
Kutt Kommel, Rain Leoma – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 79)
Peatükk annab ülevaate 2007.–2011. aasta kultuuristatistikast. Esitatud on raamatukogude, muuseumide, filmitootmise ja -levi, teatrite, trükitoodangu, raadio ja televisiooni ning spordiklubide statistika.
Kultuur
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 10)
Eri kultuuriasutuste külastatavusele on majanduskriis Eestis mõjunud ebaühtlaselt. Kui muuseumikülastuste arv 2009. aastal veel tõusis, siis 2010. aastal on see hakanud veidi langema. Võrreldes aga 2001. aastaga oli 2010. aastal muuseumikülastusi ligi 600 000 võrra rohkem. Ka teatrikülastuste arv, mis paaril viimasel aastal veidi langes, on 2010. aastal jälle tõusule pööranud.
Kultuuriasutustes käimine inimeste aktiivsuse näitajana
31. oktoober 2011
Kutt Kommel – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 83)
Siinse artikli eesmärk on analüüsida, kas kultuuriasutustes käivate ja mittekäivate inimesteajakasutuse tavad erinevad. Eeldades, et kultuuritarbimine ei tähenda lihtsalt meeldivat vaba ajaveetmist, mis vähendab depressiooni, parandab tervist ja tõstab õnnetunnet nii meestel kui kanaistel (Cuypers, Krokstad jt 2011), vaid ka rikastab inimest uue informatsiooni ja mõtteainega(mis on osa inimeste teadmistest ja arusaamadest, väärtushinnangutest ja maitse-eelistustest,aga ka eesmärkide kujunemisest läbi elu), võiks arvata, et see peaks avaldama mõju ka temaigapäevategemistele. Lähtudes sellest, et kultuuritarbimine tõstab inimese vaimset aktiivsust(Park 2011), võiks eeldada, et see avaldab mõju ka muudele tegemistele inimese igapäevaelus.Et seda kontrollida, olgu siinkohal välja pakutud hüpotees, et kultuuri tarbivad inimesed onüldiselt aktiivsemad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub.
Leibkonna kulutused kultuurile
30. september 2011
Kutt Kommel – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 50)
Artikli eesmärk on anda lühiülevaade leibkonna kulutustest, mis on seotudkultuuriga. Kultuuri all käsitletakse siinkohal kultuuriteenustele või -toodeteletehtud, aga ka mõne kultuuriala harrastamisega seoses tehtavaid kulutusi.Kultuuriteenused ja -tooted on seotud loometegevuste ja nende väljundi (millelelaienevad reeglina autoriõigused) üldsusele kättesaadavaks tegemisega kaselava esituse või salvestuste kaudu. Lisaks neile hõlmavad kultuurikulutusedkulutusi mitmesugustele meediumitele, mis teevad kultuuri edastamisevõimalikuks – näiteks raamatutele kas trükistena või elektroonilisel kujul, samutimuudele infokandjatele ja nende tarbimisega seotud seadmetele.
Kultuur
29. juuli 2011
Kutt Kommel, Rain Leoma – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 85)
Peatükk annab ülevaate 2006.–2010. aasta kultuuristatistikast. Esitatud on raamatukogude, muuseumide, filmitootmise ja -levi, teatrite, trükitoodangu, raadio ja televisiooni ning spordiklubide statistika.
Kultuur
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 10)
Eestlased on alati aktiivne kultuurirahvas olnud. Kultuuril oli tähtis osa rahvusliku eneseteadvuse sünnis 19. sajandil ja ka Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)