Igaüks loeb!

Eesti rahvaloenduste lugu

Eesti rahvaloenduste eellugu ulatub 18. sajandisse, kui Vene impeerium korraldas maksukohustuslaste arvu kindlakstegemiseks hingerevisjone. Esimene selline korraldati Eestis 1781/82. aastal ning kokku toimus Eesti aladel seitse hingerevisjoni.

Enam-vähem tervet Eesti territooriumi haarav esimene tänapäevane rahvaloendus toimus alles 1881. aasta 29. detsembril, kui üheaegselt loendati Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu elanikkond. Teine Eesti ala rahvastiku loendus toimus 1897. aastal esimese kogu Tsaari-Venemaad hõlmava loenduse raames. See loendus korraldati tsentraliseeritult ühtse programmi järgi kogu Venemaal.

Iseseisvas Eestis loendati rahvas ühe-kahe päevaga

Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus toimus 1922. aastal ja kestis kaks päeva. Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste elamistingimusi, loendades eluruume ja -hooneid. Andmete töötlemiseks telliti Pariisist kaks spetsiaalselt rahvaloenduse jaoks konstrueeritud arvestamismasinat, mille tööajaks kavandati 22 tundi ööpäevas. 17 000 loendaja kogutud andmete töötlemise aeg vähenes masinate abiga kaks korda – pooleteisele aastale.

1930. aastaks planeeritud rahvaloendus lükkus majanduskriisi ja finantsraskuste tõttu 1934. aastasse. Nii selle kui ka 1922. aasta loenduse küsimustikud olid põhiosas sarnased ja küllalt põhjalikud, vastasid Eesti oludele ja arvestasid rahvusvahelisi soovitusi. Esimest korda oli loendajate töö korraldatud teatava hierarhilisusega, mis tagas parema kontrolli töötulemuste üle. Loendus algas ankeetide jagamisega elanikele, need täideti paari päeva jooksul enne kriitilist momenti ja kontrolliti, kui loendajad olid need pärast loendusmomenti jälle kokku kogunud.

Okupatsioonivõimud jätkasid loendamist

1939.–1941. aasta sündmused mõjutasid suuresti Eesti rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu ning ülevaate saamiseks korraldasid Saksa okupatsioonivõimud 1941. aastal rahvastiku üldregistreerimise, mille käigus esitati igale inimesele vaid seitse küsimust. Vaja oli ülevaadet maa ressurssidest, sh eeskätt töökätest, ning selgust, missugust osa elanikkonnast on vaja varustada toidukaartidega ja milline osa suudab end ise oma põllumajandussaadustest toita. Seda uuringut hiljem loenduste hulka ei arvatud.

Nõukogude võimu ajal korraldati Eestis neli rahvaloendust (1959, 1970, 1979 ja 1989) ning loenduste programm oli ühine kogu Nõukogude Liidus. Küsimustik oli enamasti venekeelne ning küsimuste loendatavale arusaadavaks tegemine oli loendaja ülesanne, kes pidid valdama nii vene kui ka eesti keelt.

Arvutiga töötlemine algas Moskvas

Andmetöötlus toimus tsentraalselt Moskvas, kuhu saadeti kõik andmed. 1959. aastal töödeldi seal ka loendusandmeid esimest korda arvuti abil. Loendustulemused olid valdavalt kättesaadavad vaid ametlikuks kasutamiseks, avalikke publikatsioone oli väga vähe. Oluline osa nõukogudeaegsetest loendustulemustest on publitseeritud Eestis 1990. aastatel kogumikes „Eesti rahvastik rahvaloenduse andmetel“.

Omamoodi probleem oli nõukogudeaegsetel loendustel kasutatavate kaartidega, millele kehtisid teatud moonutamise nõuded. Näiteks tuli teha kõrvalekaldeid riigikaitseliste objektide läheduses, objekte endid ei võinud kaardile üldse kanda. Linnaliste asulate skemaatiliste plaanide (ehk tiheasustusalade rahvaloenduskaartide) originaalid tuli saata kooskõlastamiseks ja kontrollimiseks sõjaväeringkonna staapi.

Rahvaloendus tõi haldussüsteemi korrastamise

1970. aasta loendusel kasutati esimest korda valikuuringut – vaid veerandile loendatavatest esitati lisaküsimusi. Valimi kasutamise põhjus oli ilmselt soov vähendada andmetöötluse kulusid. Selleks ajaks oli töötlusvõimalus ka Eestis arvutite näol olemas, kuid kohapealne töötlus oli keelatud ja andmed tuli saata siiski Moskvasse.

Enne järgmist, 1979. aasta loendust tehti ära suur töö asustuse struktuuri ja kohanimede korrastamisel. 1970. ja 1979. aasta loenduse peakorraldaja Lembit Tepi initsiatiivil määrati kindlaks kõigi asulate piirid, korrastati kohanimesid, tehti korda majade numeratsioon. Selle tulemusena saavutas 1979. aasta loendus jooksva rahvastikuarvestusega võrreldes väga suure täpsuse – erinevus oli alla 100 inimese. Ometi ei lubanud keskvõim ka neid andmeid Eestis töödelda – andmed küll sisestati arvutisse kohapeal, kuid saadeti töötlemiseks Moskvasse.

Uus vana – eluruumiküsimused tagasi küsitlusse

Kümme aastat hiljem, 1989. aastal oli loenduse korraldus üldjoontes eelmistega sarnane, kuid küsimustik oli rikkalikum. Lisandunud olid eluasemeküsimused, mis Nõukogude Liidu seisukohast oli uudne lähenemine, kuid enam kui poole sajandi eest Eesti Vabariigis juba kehtinud praktika. Esimest korda jäi Eestisse täielik koopia arvutisse sisestatud ning Moskvasse töötlemiseks saadetud andmetest.

Kõik küsimustikud jälle eestikeelseks

Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus (REL 2000) algas 2000. aasta 31. märtsil. Loenduse korraldamisel järgiti rahvusvahelisi soovitusi nii küsimustiku kui ka protsessi puhul, sh hinnati loenduse kvaliteeti. Ankeete oli kaks – leibkonna ja eluruumi ankeet ning isikuankeet. Küsimustikud olid kõik eestikeelsed, vajadusel tõlkis loendaja. Varasemast märksa täpsemad olid aerofotode põhjal valminud loenduskaardid. Erinevalt Eesti Vabariigi varasematest loendustest olid loendajad palgalised.

REL 2000 tulemuste töötlemine oli Statistikaametile suur väljakutse, sest varem ei olnud loendusandmestikke Eestis tänapäevase arvutustehnika abil töödeldud. Selleks loodi spetsiaalne andmetöötlussüsteem.

Kokku on Eestis alates 1881. aastast toimunud kümme täiemõõdulist rahvaloendust. Need annavad põhjaliku pildi sellest, kuidas on Eesti rahvastik arenenud viimase 130 aasta jooksul. 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus on järjekorras üheteistkümnes ning esimene, kus loendajate kätte on paberankeetide asemel usaldatud sülearvutid ning soovijatel on võimalus küsimustikule vastata ka internetis.

Eesti rahvaarv 1881-2010

Eesti rahvaarv 1881-2010

Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel

Slideshare

Info
E-R kell 8-17
+372 625 9300
stat at stat dot ee
Tatari 51, 10134 Tallinn