Rahva ja eluruumide loenduse tulemusena saadakse väga rikkalik ja väärtuslik andmestik, mille põhjal tehtud statistika abil saab langetada kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid ning koostada järgmise kümnendi arengukavasid ja plaane. Osa andmestikust valmistatakse ette rahvusvaheliseks kasutamiseks, et võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega. Loendusandmete põhjal valminud statistika avaldatakse Statistikaameti veebilehel, kus sellega võivad tutvuda kõik huvilised.
Allpool on esitatud mõned näited, mida rahvaloenduse andmetega teha saab.
Võrreldes 2011. ja varasemate aastate rahvaloenduste andmeid, on võimalik jälgida Eesti elu arengut: kuidas on muutunud inimeste haridustase, ametite jaotus, leibkondade ja perekondade koosseis, eluhooned ja -ruumid ning elamistingimused jms.
Rahvaloenduse andmete alusel on võimalik arvutada selliseid olulisi rahvastikuarengu näitajaid nagu keskmine elussündinud laste arv naise kohta (summaarne sündimuskordaja), keskmine oodatav eluiga jne.
Riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu planeerimiseks – sh regionaalarengu kujundamiseks – on väga tähtis analüüsida sise- ja välisrännet, selgitada välja trendid ja ennustada edasisi suundumusi. Kahjuks ei võimalda seda tänane rahvastikuregister, sest sealsed andmed pole piisavad. Rahvaloenduse tulemusel on meil võimalik teada saada, kui palju inimesi on Eestist lahkunud ning kui paljud ja kuhu on Eesti-siseselt rännanud.
Rahvaloenduse andmed kogutakse kogu Eesti kohta ja nii saab neid avaldada ka kõige väiksemate omavalitsuste ja isegi külade tasemel. Iga valla põhiandmed on vabalt kättesaadavad, samuti on võimalik võrrelda oma valla andmeid naabervalla omadega või maakonna/Eesti keskmisega.
