Rahvaloendus toimub 31.12.2011–31.03.2012. Ajavahemikul 31.12.2011–31.01.2012 saab küsimus-tikku täita internetis. Neid, kes seda võimalust ei kasuta, külastab ajavahemikul 20.02.2012–31.03.2012 rahvaloendaja.
Rahvaloendusel loendatakse olenemata rahvusest ja kodakondsusest kõik inimesed, kelle püsielukoht on Eestis. Loe lähemalt.
Loendusmoment on hetk, mille seisuga tuleb esitada kõik rahvaloendusel kogutavad andmed olenemata vastamise ajast ja viisist. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on ööl vastu 31. detsembrit kell 00.00.
Rahvaloenduse küsimustik koosneb kõige tähtsamatest rahvastikku ja elutingimusi puudutavatest küsimustest, mille vastused peegeldavad viimase kümne aasta jooksul toimunud muutusi. Ankeet koosneb kolmest osast: eluruumiankeedist, leibkonnaankeedist ja isikuankeedist. Vaata täpsemalt siit.
Ajakulu oleneb peamiselt leibkonna suurusest. Keskmiselt kulub kaheliikmelise perekonna ja nende eluruumi loendamiseks 40 minutit. Ühe inimese isikuankeedi täitmine võtab aega umbes 15 minutit, laste puhul vähem. e-loendusel ankeedi täitmisele kuluv aeg sõltub ka interneti kiirusest ja sellest, kui palju inimesi e-loenduse keskkonda korraga kasutab.
Rahvaloendusel kogutud andmed on kaitstud riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. Need seadused esitavad isikuandmete käitlemisele ranged turvanõuded. Loendusandmed esitatakse Statistikaameti e-loenduse keskkonnas, kuhu saab sisse logida vaid ID kaardiga, Mobiil-ID-ga või internetipanga kaudu. E-loenduse keskkond on turvaline – isegi kui ankeeti täidetakse avalikus WiFi-võrgus, siis ei näe keegi teine andmeid, mis vastaja arvutist serverisse liiguvad. Samuti tagab Statistikaamet andmete turvalise jõudmise loendaja arvutist keskusesse, andmeid hoitakse krüpteeritult (st teisendatult sellisele kujule, mida teistel on võimalik lugeda ainult vastava dekrüpteerimisvõtme abil) loendajate sülearvutites ning saadetakse krüpteeritud kanali kaudu Statistikaameti serveritesse. Loendaja või isiku enda poolt lõpetatud ankeetidele loendaja enam ligi ei pääse. Loendusega kogutud andmed on konfidentsiaalsed ja neid ei edastata kolmandatele isikutele ega teistele ametiasutustele. Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult statistika tegemiseks.
Jah, loendusel osalemine on kohustuslik nagu kõigis arenenud riikides tavaks. Eestis tuleneb see riikliku statistika seaduse § 23 lõikest 1, mis sätestab andmeesitaja kohustuse vastata kõigile loenduse küsimustele ning anda tõeseid ja täielikke vastuseid. Vaid usulisi veendumusi puudutavatele küsimustele vastamine on vabatahtlik.
Loendusankeeti tuleb märkida püsielukoht, st Teie tegelik elukoht. See võib erineda registreeritud elukohast. Loenduse tulemusel Teie andmed rahvastikuregistris ei muutu.
Juhul, kui Teie püsielukoht on Eestis, siis jah. Kui Teie püsielukoht on välisriigis, siis Te Eestis loendatavate hulka ei kuulu. Kui Teil on raske oma püsielukohta kindlaks määrata, vaadake selgitusi siit.
Loendusel kogutakse andmeid, mis on vajalikud Eesti rahvastikust, eluruumidest ja elamistingimustest põhjaliku ülevaate saamiseks. Küsimustik on valminud koostöös andmete põhikasutajatega – riigiasutuste, teadlaste ja kohalike omavalitsustega, ettevõtetega. Loendusandmeid on tarvis, et kogu ühiskonda puudutavate poliitikate väljatöötamine ja oluliste otsuste tegemine saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid. Vaata täpsemalt siit.
Paraku ei ole registrid loenduse jaoks praegu piisavad, sest paljud registriandmed on aegunud ja osa vajalikke näitajaid puudub registritest üldse. Et loendusel tuleb koguda rahvastiku kohta põhjalikumad andmed kui elukoht, sugu ja vanus, siis on ainus võimalus andmed inimestelt küsida. Osal inimestel on seadusliku perekonnaseisu, sünniriigi, ema, isa ja vanavanemate sünniriigi, kodakondsuse ja emakeele küsimuste vastuseväljad ankeedis siiski rahvastikuregistri põhjal eeltäidetud. Vajaduse korral saab neid andmeid parandada. Kuna loendusandmeid registrisse ei edastata, siis rahvastikuregistris need andmed loenduse tulemusel ei uuene. Et järgmine loendus saaks toimuda registrite põhjal, on igal inimesel soovitatav registris oma andmed uuendada.
