Statistika
Viimati avaldatud
Avaldamiskalender
Põhinäitajad
Valdkonnad
Keskkond
Majandus
Rahvastik
Sotsiaalelu
Ajakasutus
Haridus
Kultuur
Leibkonnad
Sissetulek
Sotsiaalne kaitse
Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
Tervis
Tööelukvaliteet
Tööturg
Õigus ja turvalisus
Säästev areng
Loendused
Tooted
Teenused
Metaandmed
Rahvusvaheline statistika
Teadustööd
Minifacts about Estonia 2013
Ostujõu kalkulaator
Statistikablogi
Eesti piirkondlik areng 2011
Rahvusvaheline statistika-aasta
Avaleht Sisukaart Otsing Tagasiside RSS
Statistika Andmete esitamine Organisatsioon Statistikanõukogu eSTAT Andmebaas FacebookStatistikablogiTwitterSlideshare
Rahvaloenduse tulemused
Asukoht: Statistika > Valdkonnad > Sotsiaalelu > Tervis > Avaldatud statistika > Väljaanded ja artiklid In English
Uuendatud: 1. november 2012

Väljaanded ja artiklid

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal
30. detsember 2011
Karolin Kõrreveski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 28)
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja ArenguOrganisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolumõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaidsuunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aastamais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti“Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaoluüheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on andaülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miksjust need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseidandmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.
Tervis Eesti piirkondades
30. november 2011
Taavi Lai, Leila Oja, Mare Ruuge, Maali Käbin, Laura Aaben – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 61)
Terve olemine on inimelu üks enim hinnatud aspekte, mis mõjutab inimeste võimalusi saada töödja sissetulekut ning osaleda sotsiaalses tegevuses. Samas on inimese terviseseisundit vägakeeruline mõõta, sest tervise olemust tunnetab igaüks erinevalt ning kõigil on tervisest isiklikarusaam. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse jasotsiaalse heaolu seisundit, mitte üksnes haiguse või puude puudumist. Selle määratluse järgikoosneb tervis füüsilisest, sotsiaalsest ja vaimsest komponendist. Peaaegu kõik rahvastikutervise näitajad keskenduvad eelkõige füüsilise tervise mõõtmisele. Selline lähenemine on igatimõistetav, kuna tervise hindamine sotsiaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes on erinevatemõjude tiheda seotuse ja muude tegurite tõttu suhteliselt keeruline. Samuti sõltuvad tervisevaimsed ja sotsiaalsed aspektid väga suurel määral iga indiviidi isikust ning tema hinnangutest,samas kui füüsilise tervise näitajad on enamasti mõõdetavad ka isiku hinnanguid arvestamata.
Tervis ja töövõime
31. oktoober 2011
Jaana Rahno – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 36)
Mis on üldse tervis? Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenudtervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Teisisõnu,inimese tervislik seisund on väga subjektiivne. Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevaseelu vahend (Rahvastiku … 2008). Ainult inimene ise tunneb oma tervist kõige paremini ja saabsellele hinnangu anda. Samal ajal võivad sarnase tervisliku seisundiga inimesed enda tervisthinnata täiesti erinevalt.
Tervishoid
29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 131)
2009. aastal haiglate arv vähenes. Kui aastatel 2004–2008 haiglate arv suurenes, siis 2009. aastal see vähenes ühe erahaigla sulgemise tõttu. Seega oli 2009. aasta lõpus 59 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat, millest 21 olid erahaiglad. Vähenes ka ravivoodite arv – peaaegu 400 võrra. 2009. aasta lõpus oli haiglates kokku 7289 voodikohta, neist 706 erahaiglates.
Rahvatervis
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 12)
Haiglate arv, mis oli mitme aastakümne jooksul väikehaiglate sulgemise ja haiglate ühendamise tõttu vähenenud, hakkas 2004. aastal jälle suurenema. 2009. aasta lõpus oli Eestis 59 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste tõttu on ravivoodite arv kahanenud: praegu on voodikohti 2,5 korda vähem kui 1986. aastal. 2009. aasta lõpus oli haiglates 7289 voodikohta. Vaatamata ravivoodite väiksemale arvule on haiglaravil olnud inimeste arv 1000 elaniku kohta jäänud enam-vähem samaks, sest voodikohti on hakatud efektiivsemalt kasutama. Aastatel 1990–2009 lühenes patsiendi keskmine haiglaravi kestus rohkem kui poole võrra – 17 päevast 8 päevani –, haigete arv ravivoodi kohta (voodikäive) aga kahekordistus. 2009. aastal oli üks statsionaarne haiglavoodi kasutusel keskmiselt 252 päeva jooksul ja 33 haige ravimiseks.
EFQM: Committed to Excellence
Statistikaamet
Endla 15, 15174 Tallinn
Autoriõigus: Statistikaamet 2013
Andmete kasutamisel palume viidata allikale
Statistikainfo: Skype, tel +372 625 9300, e-post 
Andmeesitaja klienditugi: tel +372 625 9100, e-post