Väljaanded ja artiklid

1. november 2012
Erika Taidre – Statistikablogi

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Tervishoid

27. juuli 2012
Kalev Noorkõiv, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 127)

Tervishoiutöötajate arv on vähenenud alates 2009. aastast. 2010. aasta lõpus oli Eestis 4376 arsti – 84 võrra vähem kui 2008. aastal. Hambaarste oli 29 ja õendustöötajaid 289 võrra vähem, perearste aga 33 võrra rohkem kui 2008. aastal.

Eesti mehed naistest muretumad

20. juuli 2012
Aavo Heinlo – Statistikablogi

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.

Tervisesporti teeb iga kolmas inimene

28. juuni 2012
Kutt Kommel – Statistikablogi

Spordi suurvõistlused toovad telerite ette arvukalt kaasaelajaid, ent palju on nende seas inimesi, kes ka ise sporti teevad? Selgub, et Eestis teeb tervisesporti ligi kolmanik elanikkonnast.

Puudega inimeste ajakasutus

28. mai 2012
Jaana Rahno – Eesti rahvastiku ajakasutus. Time Use of the Population of Estonia (lk 94)

Puudega inimesi on umbes kümnendik rahvastikust ja kuna nende arv suureneb iga aastaga,tuleb neid arvestada rahvastiku üsna olulise osana, kes väärivad tervete inimestega samaväärsetkohtlemist. Puudega inimestel on samasugune õigus nagu tervetelgi elada täisväärtuslikku elu jaosaleda ühiskonnaelus täiel määral. Paraku võib kroonilise haiguse või tõsise puude tõttu ollaväga raske hakkama saada isegi igapäevaste tegevustega, nagu enda eest hoolitsemine,pereelu, töötamine ja puhkamine. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee loodud tegevuskavapuudega inimeste elukvaliteedi tõstmiseks näeb ette, et puudega inimesed peaksid suutma eladavõimalikult sõltumatult. Kui takistused kõrvaldada, saavad puudega inimesed ühiskonnas eladatäisväärtuslikku elu, mis ei pea erinema tervete inimeste omast.

Rahvatervis

14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 12)

Alates 2009. aastast on vähenenud Eesti tervishoiutöötajate arv. 2010. aasta lõpus oli arste 4376 ehk 84 võrra vähem kui 2008. aastal. Hambaarstide arv vähenes samal ajal 29 ja õendustöötajate arv 289 võrra, perearstide arv siiski suurenes 33 võrra. Arstide arvu poolest 10 000 elaniku kohta oli Eesti 2009. aastal (33,1 arsti) üsna lähedal Euroopa Liidu keskmisele (33).

Tervena elada jäänud aastad ning nende arvutamine

30. märts 2012
Julia Aru, Jaana Rahno, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 45)

Tervena elada jäänud aastatest võib rääkida kui oodatava eluea mõiste loomulikust edasiarendusest. Oodatav eluiga näitab aastaid, kui kaua elab mingis vanuses isik praeguse suremuse ehk surmade soo-vanusjaotuse puhul. Aga kui võtame arvesse ka halva ja hea tervise levimuse eri vanuses inimestel, saame rääkida tervena elada jäänud aastatest, mis lisavad elueale kvaliteeti.

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal

30. detsember 2011
Karolin Kõrreveski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 28)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja ArenguOrganisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolumõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaidsuunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aastamais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti“Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaoluüheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on andaülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miksjust need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseidandmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.

Tervis Eesti piirkondades

30. november 2011
Taavi Lai, Leila Oja, Mare Ruuge, Maali Käbin, Laura Aaben – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 61)

Terve olemine on inimelu üks enim hinnatud aspekte, mis mõjutab inimeste võimalusi saada töödja sissetulekut ning osaleda sotsiaalses tegevuses. Samas on inimese terviseseisundit vägakeeruline mõõta, sest tervise olemust tunnetab igaüks erinevalt ning kõigil on tervisest isiklikarusaam. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse jasotsiaalse heaolu seisundit, mitte üksnes haiguse või puude puudumist. Selle määratluse järgikoosneb tervis füüsilisest, sotsiaalsest ja vaimsest komponendist. Peaaegu kõik rahvastikutervise näitajad keskenduvad eelkõige füüsilise tervise mõõtmisele. Selline lähenemine on igatimõistetav, kuna tervise hindamine sotsiaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes on erinevatemõjude tiheda seotuse ja muude tegurite tõttu suhteliselt keeruline. Samuti sõltuvad tervisevaimsed ja sotsiaalsed aspektid väga suurel määral iga indiviidi isikust ning tema hinnangutest,samas kui füüsilise tervise näitajad on enamasti mõõdetavad ka isiku hinnanguid arvestamata.

Tervis ja töövõime

31. oktoober 2011
Jaana Rahno – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 36)

Mis on üldse tervis? Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenudtervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Teisisõnu,inimese tervislik seisund on väga subjektiivne. Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevaseelu vahend (Rahvastiku … 2008). Ainult inimene ise tunneb oma tervist kõige paremini ja saabsellele hinnangu anda. Samal ajal võivad sarnase tervisliku seisundiga inimesed enda tervisthinnata täiesti erinevalt.

Tervishoid

29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 131)

2009. aastal haiglate arv vähenes. Kui aastatel 2004–2008 haiglate arv suurenes, siis 2009. aastal see vähenes ühe erahaigla sulgemise tõttu. Seega oli 2009. aasta lõpus 59 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat, millest 21 olid erahaiglad. Vähenes ka ravivoodite arv – peaaegu 400 võrra. 2009. aasta lõpus oli haiglates kokku 7289 voodikohta, neist 706 erahaiglates.

Rahvatervis

29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 12)

Haiglate arv, mis oli mitme aastakümne jooksul väikehaiglate sulgemise ja haiglate ühendamise tõttu vähenenud, hakkas 2004. aastal jälle suurenema. 2009. aasta lõpus oli Eestis 59 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste tõttu on ravivoodite arv kahanenud: praegu on voodikohti 2,5 korda vähem kui 1986. aastal. 2009. aasta lõpus oli haiglates 7289 voodikohta. Vaatamata ravivoodite väiksemale arvule on haiglaravil olnud inimeste arv 1000 elaniku kohta jäänud enam-vähem samaks, sest voodikohti on hakatud efektiivsemalt kasutama. Aastatel 1990–2009 lühenes patsiendi keskmine haiglaravi kestus rohkem kui poole võrra – 17 päevast 8 päevani –, haigete arv ravivoodi kohta (voodikäive) aga kahekordistus. 2009. aastal oli üks statsionaarne haiglavoodi kasutusel keskmiselt 252 päeva jooksul ja 33 haige ravimiseks.