Rahvaloenduse kaardid läbi aegade

Näitus 16.11.2011 Rahvusraamatukogus GIS-päeval

Rahvaloenduste eesmärk on saada infot riigi rahvastiku ja selle paiknemise kohta. Loenduse käigus loendatakse kõik teatud maa-alal elavad inimesed ning vahel ka eluruumid.

Loenduse planeerimisel on olulised kaardid. Kaartide alusel tehakse loenduslik rajoneering – maa-ala jaotamine elanike arvu ja haldus- ja/või looduslike piiride alusel eri suurusega piirkondadeks. Kaardid aitavad ka loendajatel orienteeruda ning on asendamatud tulemuste avaldamisel. Kaarte kasutatakse loendustulemuste ümberarvutamiseks haldus-territoriaalsete piiride muutuse korral.

Eri rahvaloenduste kaardid annavad ülevaate kartograafia arengust. Esimestel rahvaloendustel olid kasutada vaid väga üldised kaardid ja linnade plaanid. Nõukogude perioodil olid täpsed kaardid salajased ja ka loenduskaarte moonutati. 2011. aasta loendusel on kasutada GIS-andmebaas ja erinevad kaardirakendused, uued hooned lisatakse loenduse ajal kaardile GPS-i abil.

Rahvaloenduste kaardid on erilised, sest neil kujutatud eluhoonete ja eluruume sisaldavate hoonete andmed on kontrollitud ning seega võimalikult täpsed. Kõik eluhooned on kaardil nummerdatud, mis võimaldab neid siduda loenduslehtedega. Samuti on kaardile kantud loendusjaoskondade piirid.

Paljud asukohaga seotud küsimused on olnud probleemiks läbi rahvaloenduste ajaloo. Eelkõige on need seotud halduspiiride sagedaste muudatustega ja eluhoonete täieliku nimekirja puudumisega. Et tulemused avaldatakse haldusüksuste alusel, on eri loenduste tulemusi olnud keeruline võrrelda.

Näitus „Rahvaloenduse kaardid läbi aegade” annab rahvaloendustest ülevaate kaartide kaudu.

• Milliseid kaarte on loenduste korraldamisel kasutatud
• Kuidas on kaarte loenduste korraldamisel kasutatud
• Kuidas on loendustulemused kaartidel avaldatud

Materjali koostamisel on kasutatud Ene-Margit Tiidu kogumikku „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust”, 2011.