Rahvaloendus 28. detsembril 1922

Rahvaarv – 1 107 059
Eestlaste osatähtsus – 88%
Linnaelanikke – 27%

Eesti riigi esimene rahvaloendus toimus 28. detsembril 1922.

Loenduse korraldamiseks moodustati 21 rahvalugemise ringkonda: maakonnad ja suuremad linnad (Tallinn, Tartu, Narva, Viljandi, Pärnu, Rakvere, Võru, Valga, Kuressaare ja Haapsalu). Ringkonnad jaotati haldusüksuste alusel instruktorite rajoonideks (vald, alev, linn) ning need omakorda registreerijate jaoskondadeks.

Jaoskondade moodustamisel olid aluseks loenduse eeltööna koostatud elamute ja majavalduste nimekirjad. Nimekirjadesse kanti kõik eluhooned ning need mitte-eluhooned, kus inimesed elasid. Hooned said igas vallas unikaalse numbri. Hooned nummerdati nende asukoha alusel, võttes arvesse ka looduslikke piire – jõgesid, teid ja soid. Samuti märgiti nimekirja hoone nimi. Eraldi numbri alla tuli nimekirjadesse kanda ka ehitusjärgus elamud. Erilist tähelepanu pöörati asundustaludele, mis olid kohalike hulgas alles vähetuntud.

Maal tehti jaotus jaoskondadeks eelkõige külade alusel, linnades kvartalite järgi. Koormuseks oli 70 inimest. Hõredalt asustatud aladel, kus majad asusid üksteisest kaugel, oli koormuseks 50 inimest. Kui küla oli vaja poolitada, tehti seda näiteks piki maanteed.

Külade poolitamine ei olnud igal pool lihtne. Nii kirjutab Petseri ringkonna instruktor A. Ivesberg maakonna rahvalugemise juhatajale: „Mõnel registreerijal on ka rohkem kui 70 elanikku registreerida näidatud sellepärast, et küla kaheks raiooniks lõhkuda teeks asja segaseks, aga tarvituse korral saab komisjoni poolt, niisugustesse kohtadesse registreerijaid juurde lisatud. Ja ligikaudset jaoskondade suurust äratähendada ei ole võimalik, sest kaarti peal puuduvad mitmed külad ja üksikud talud ning nende maapinna suurus ei ole teada.” (Eesti Riigiarhiiv 1831.1.533)

Loenduse ettevalmistamisel oli oluline korrastada ja täiendada linnaplaane, sest need olid seni üsna puudulikud. Osal plaanidel puudusid terved linnaosad. Linnades olid kasutada ka kvartalite plaanid, loenduskaarte toetasid elamute loendid. Alevites oli kasutada ainult elamute loend.

Loendaja vastutas, et kõik tema loendusjaoskonnas asuvad eluruumid saaksid loendatud, sh ka elamute loendist puuduvad elamud. Erilist tähelepanu tuli pöörata valdade lahustükkidel asuvatele hoonetele:

„Rahvalugemise instruktsioon N 1 § 8 järele seisab instruktori esimene töö selles, et ta tsensuse elamute nimekirjad, mis valla(alevi)valitsuste poolt kokkuseatud, läbi vaataks ja nendesse kokkuseadmise ajast sündinud muutusi sissekannaks; hoolitseks, et instruktori rajooni kuuluvad kõik eluasemed nimekirjas oleksid, juure arvatud ka need mis valla piirist lahus seisavad aga vallale administratiivselt alluvad. Iga kahtluse juures sarnaste elamute asjus tuleb vastava rajooni instruktori poole pöörata kindlaks tegemiseks, kumba rajooni ta kuulub. … Iseäralist tähelepanu piiri kindlaks tegemise peale tuleb neil instruktoritel pöörata, kelle piirid Narva ja Rakvere linnaga kokku puutuvad, et mõnd elumaja vahele ei jääks ehk kaks korda arvesse võetud ei saaks, nagu Joala, Naroova, Peetri, Rakvere, Sõmeru ja Rägavere valdade instruktorid.“ (Eesti Riigiarhiiv 4267.1.30)

Igale vallale saadeti kaks eksemplari valla ligikaudse piirkonna sõjaväe kaarti, nn vene 3-verstast kaarti. Neile kaartidele tuli kanda valla ligikaudne piir ning elamute numbrid. Juhendi järgi tuli vallapiir märkida kaardile värviliste pliiatsitega, elamute numbrid musta tindiga ja olulisemad kohanimed punase tindiga. Kaardi juurde kuulus ka instruktori rajooni jaotamiskava ja elamute nimekiri. Jaotamiskavas toodi välja ligikaudne elanike ja hoonete arv ning jaoskonna ligikaudne suurus: linnades ruutsüldades, maal ruutverstades. Ka näidati ära jaoskonna kirjeldus ja elamute numbrid. Jaoskonnakirjeldused olid piirkonniti väga ebaühtlased. Näiteks Anna valla loenduskaart oli koostatud täpselt eeskirja järgides. Seevastu Petserimaa kaartidel puudusid enamasti talude numbrid ja ka külade lahkmejooned. Väidetavalt on kaardilt puudu ka mitu küla. Vallad ei moodustanud alati territoriaalset tervikut. Ahja valla kaardil on näha valla lahustükid. Ahja vallale kuulus Pedaspää küla Peipsi järve ääres ja Kaiaotsa kalapüüdja majapidamine Emajõe ääres. Andmed töödeldi valdade kaupa.

Anna valla rahvaloenduskaart ja sinna juurde kuuluv „Rahvalugemise Ringkonna Instruktori raiooni jaotamiskava”

Allikas: Eesti Riigiarhiiv 2301.1.55

Ahja valla rahvaloenduskaart ja sinna juurde kuuluv „Rahvalugemise Ringkonna Instruktori raiooni jaotamiskava”

Allikas: Eesti Riigiarhiiv 3116.1.77

Osa Petserimaa jaoskonna kaardist ja väljavõte märkusest jaoskonnapiiride kohta

Allikas: Eesti Riigiarhiiv 1831.1.533

1922. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused avaldati kaardiköitena, mis sisaldas kaarte ja diagramme nii rahvastiku demograafiliste kui ka sotsiaalsete näitajate kohta.

Rahvastikutihedus valdades ja maakondades, 1922

Rahvastik soo, vanuse, kodakondsuse ja sünniriigi järgi, 1922

Rahvastiku tegevusala ja amet, 1922

Allikas: Statistiline album. Vihk I, Maa ja rahvas = Album statistique. Volume I, Territoire et population / Riigi Statistika Keskbüroo. Tallinn 1925

Iga maakonna koha koostati analüütiline kogumik, mis sisaldas ka kaarte. Näitena on esitatud kaardid Järvamaa kogumikust.

Elanike arv valdades, 1922

Järva maakonna rahvastik sünnikoha järgi, 1922

Järva maakonna rahvastiku kirjutamis- ja lugemisoskus valdades, 1922

Allikas: 1922. a üldrahvalugemise andmed. Vihik V. Järva maakond. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo, 1923