1860. aastatel hakati Balti kubermangudes mõtlema moodsa rahvaloenduse korraldamisele. Esimest korda tõstatati küsimus üldise rahvaloenduse korraldamisest Eestimaa kubermangu statistikakomitee istungil 1863. aastal. Eesmärk oli saada ülevaade kubermangu rahvastikust, sh infot nende sotsiaalse kuuluvuse, rahvuse, religiooni, kirjaoskuse ja puude kohta. Rahvaloenduse korraldamisel arvestati rahvusvahelisi soovitusi.
Korraldati ka prooviloendused. Liivimaa prooviloendus toimus Tartumaa Palamuse kihelkonna Kuremaa mõisas 22. oktoobril 1864, Eestimaa kubermangus aga Harjumaa Jüri kihelkonna Rae ja Lagedi mõisas 6. detsembril 1866.
Liivimaa kubermangu Kuremaa mõisas toimunud prooviloenduse kaart
Allikas: Bericht über eine am 22. October 1864 auf dem Gute Jensel probeweise ausgeführte Volkszählung. Dorpat, 1865. Mit vier Tabellen und einer Karte.
3. märtsil 1867 korraldati rahvaloendus kõigis Liivimaa kubermangu linnades, 16. novembril 1871 Tallinnas, Haapsalus ja Paides ning Pühalepa, Kuusalu, Järva-Peetri ja Simuna kihelkonnas ning 6. detsembril 1874 Rakveres ja Paldiskis.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)