Rahvaloendus 29. detsembril 1881

Rahvaarv – 881 455
Eestlaste osatähtsus – 89%
Linnaelanikke – 13%

Esimene peaaegu kogu Eesti ala hõlmanud rahvaloendus toimus 1881. aasta 29. detsembril, kui samaaegselt loendati Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu elanikkond. Et loendust ei toimunud Peterburi ja Pihkva kubermangus, jäi loendusest välja Narva linn ja Kreenholmi asula ning Petseri maakond.

1881 loenduse ettevalmistuseks trükiti loendusplaanid, mis saadeti kihelkondade loenduskomisjonidele ning määrati kindlaks loenduspiirkonnad.
Loenduse korraldamisel ja tulemuste avaldamisel tekitas probleeme haldus- ja asustusjaotus – mõisate juurde kuuluvad külad paiknesid sageli mitmes kihelkonnas ja nende piirid ei kattunud mõisate ja kihelkondade piiridega. Loendusüksusteks olid mõisad, kuid loendustulemused avaldati kihelkondade kaupa. Seega tuli mõisa loendustulemused jagada kõikide kihelkondade vahel, kuhu ta kuulus. Hoonete andmed seoti neis elavate inimeste andmetega asula ja loendusel majale omistatud numbri kaudu. Elukoht märgiti kihelkonna ja mõisa täpsusega.

Tulemused avaldati kubermangude lõikes. Kaartidel avaldati tulemused vaid Riia linna kohta. Kaartidel esitati elanike arv tiinu kohta. 1 tiin on 2400 ruutsülda ehk 1,0925 hektarit.

Rahvastikutihedus Riias rahvaloenduse rajoonide lõikes

Rahvastikutihedus Riia kesklinnas rahvaloenduse rajoonide lõikes

Rahvastikutihedus Riias kvartalite lõikes

Allikas: Ergebnisse der baltischen Volkszählung: vom 29. December 1881. Kartographische Darstellung der Bevölkerungsdichtigkeit in der Stadt Riga. Riga 1883.