Rahvaloendus 28. jaanuaril 1897

Rahvaarv – 958 351
Eestlaste osatähtsus – 91%
Linnaelanikke – 15%

Teine Eesti ala rahvaloendus toimus 28. jaanuaril 1897 kogu Tsaari-Venemaad hõlmanud loenduse käigus. Loendus korraldati ühtse programmi järgi kogu Venemaal. Sisult ja korralduselt sarnanes see loendus suurel määral eelmisega, ainult Eesti, Liivi ja Kuramaa kubermangus toimunud loendusega.

Rahvaloenduse tulemused avaldati venekeelses koondteoses „Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus, 1897“. Igale kubermangule on pühendatud üks köide.

1897. aasta loendust Tartu linna kohta on põhjalikult uurinud Margus Maiste ja Veiko Berendsen. Uurimistöö tulemused on avaldatud raamatus „Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897”. Sellest ülevaatest selgub, et rahvaloenduseks jagati Tartu linn kolmeks loendusringkonnaks, mille piirid kattusid täpselt linnaosa halduspiiridega. Ringkonnad jagunesid omakorda jaoskondadeks. Tartus olid jaoskondadeks rajoneerimisel kasutada 1896. a sügisel toimunud majade takseerimise andmed, mis andsid ülevaate elamutest ja neis asuvatest korteritest. Takseerimise eesmärk oli kinnisvaramaksu korrigeerimine. Ringkondade jaotamine jaoskondadeks oli ringkonnakomissaride ülesanne, milleks olid neil enam-vähem vabad käed. Selle tulemusena varieerus loendatavate arv jaoskonniti üsna ulatuslikult. Näiteks II ringkonnas (Emajõe edelakallas, v.a Vanalinna, Toome, Tähtvere ja Supilinna asum) lähtuti jaoskondade moodustamisel majaandmetest ning jaoskondade piirid ei kattunud alati kinnistu piiridega. Loendatavate arv jaoskonnas jäi valdavalt alla 200 ning majade arv vahemikku 5–15. III ringkonnas (Ülejõe asumis) tõmmati piirid piki tänavaid või kvartalite nurgapunktide piire. Elanike arv neis jaoskondades ulatus 350-st 865-ni, asustatud majade arv jäi vahemikku 26–52. Ametlikult soovitati kuni 750 inimesega jaoskondi. Kokku oli Tartus 176 loendusjaoskonda.

Elanike paiknemine ameti/sissetulekuallika järgi

Allikas: Veiko Berendsen, Margus Maiste. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Tartu 1999.

Tartu linna II loendusringkonda juhtis Tartu Ülikooli professor Bernhard Körber. Tema korraldatud loendusringkonnas järgiti pigem Saksamaa ja Austria kui Venemaa loendusprintsiipe. Ta loobus küsitlemisel ametlikest vormidest ning koostas vormid, mis olid arusaadavamad ja täpsemini tõlgendatavad. Körber analüüsis ka loenduse tulemusi, edestades selles Vene impeeriumi statistikasüsteemi nii tulemuste avaldamise kiiruse kui ka käsitluse põhjalikkuse poolest. Ta käsitles nii rahvastikku kui ka linna sanitaarolusid).

Asumid hoonete ehitus- ja katusekattematerjali järgi

Allikas: Die Stadt Dorpat (Jurjew) in statistischer und hygienischer Beziehung / von B. Körber
Jurjew : [s.n.], 1902