Rahvaloendus 17. jaanuaril 1979

Rahvaarv – 1 464 476
Eestlaste osatähtsus – 65%
Linnaelanikke – 69%

Üldiselt korralduselt sarnanes 1979. aasta rahvaloendus eelmiste nõukogudeaegsete rahvaloendustega.

1977. aastal toimus maa-asustussüsteemi reform. Kui 1970. aastal oli Eestis veidi üle 7000 küla ja aleviku, siis pärast reformi jäi neid alles 3442. Asustussüsteem pandi paika majandite arengukavade põhjal, väikesed ja olematud külad koondati suuremate üksuste alla.

Paljud varasemad külad olid jäänud tühjaks, sest maaelanikkond oli vähenenud. Oli tekkinud hulk uusi asulaid – majandite keskused, neist osa tekkis päris tühjale kohale. Suur hulk varasemaid kohanimesid oli asendatud majandi nimega. Kõik see vajas korrastamist ja dokumenteerimist. Suure osa sellest tööst tegi Statistikaamet rahvaloenduste ettevalmistamise käigus. Enne rahvaloendust tegutses valitsuse juures nimede komisjon. Kohanimede korrastamise ajal muudeti sageli korduvaid nimesid. Näiteks ainuüksi Harju rajoonis oli kuus või seitse Ristit. Telliti suur hulk uusi tänavasilte ja tehti korda majade numeratsioon. Täpsustati ka asulate piire.

Fragment 1979. aasta Hiiumaa rahvaloenduskaardist 1 : 50 000

Allikas: Statistikaamet

Fragment Haapsalu rajooni hajaasustusala kaardist 1 : 50 000

Allikas: Lääne-Viru Maaarhiiv R-10.45.176

Kallaste linn 1 : 5 000

Allikas: Lääne-Viru Maaarhiiv R-10.45.8499