Rahvaloendajad alustavad andmete täpsustamist

„Loendusandmete kvaliteet peab olema võimalikult kõrge, sest see omab Eesti jaoks väga suurt tähtsust. Seepärast peame e-rahvaloendusel ebaselgeks jäänud kohad üle kontrollima,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

E-rahvaloendusel täidetud ankeetide esmane analüüs näitab, et ligi 70 000 juhul tuleb rahvaloendajal koguda puuduvad andmed või neid täpsustada. „Nendel juhtumitel on e-rahvaloendusel osalejal jäänud kas miski märkimata või on saanud kirja vastuolulised andmed. Loendusandmete kvaliteedi tagamiseks on sellised ankeedid tarvis üle kontrollida,“ lisas Potisepp.

Lisaks võib kohtuda rahvaloendajaga, kui e-loendusel on end loendatud sissekirjutuse järgi, kuid tegelikult elatakse mujal. „Et loendada tuleb kõik eluruumid, külastavad loendajad ka neid inimesi, kelle elukoht on e-loenduse põhjal loendamata. Näiteks juhul, kui inimene on loendanud end sissekirjutuse järgi, kuid tegelikult elab mujal või kui inimene on loenduse ajal kolinud eluruumi, mis ei ole e-loendusel loendatud,” selgitas Potisepp.

Peamised põhjused, miks rahvaloendaja peab e-rahvaloendusel osalenu andmeid täpsustama:

• Isik tegi aadressi märkimisel vea. E-loenduse ajal helistasid inimesed Statistikaametisse ja andsid teada, et nad sisestasid oma püsielukoha aadressi valesti. Nüüd on mõnel puhul jäänud selgusetuks, kas vaadeldaval aadressil on kõik eluruumi tegelikud elanikud loendatud.
• Isik on loendamata. E-loenduse ajal helistasid inimesed Statistikaametisse ja andsid teada, et neil jäi mõni leibkonnaliige loendamata.
• Tuleb kontrollida, kas kõik püsielanikud on loendatud. Eluruumide puhul, kus e-loenduse ankeedid annavad vastuolulisi andmeid, näiteks isik logis e-loenduse keskkonda kui püsielanik, kuid mingil põhjusel ei ole tema püsielukohas kirjas ühtegi püsielanikku.
• Eluruumis elavad ainult ajutised elanikud. E-loendusel loendasid inimesed end vahel ekslikult Eesti ajutiste elanikena, kuid märkisid oma püsielukohaks siiski Eestis asuva eluruumi. Kontrollitakse, kas nendes eluruumides on püsielanikke.
• Eluruumis elab mitu leibkonda. Kui eluruumi on e-loendusel märgitud rohkem leibkondi, kui on täidetud leibkonnaankeete, peab rahvaloendaja kontrollima, kas eluruumis on veel loendamata elanikke või eksisid inimesed leibkondade arvu märkimisel.

Koos e-loendusega on Eesti püsielanike kohta täidetud isikuankeete 15. märtsi kella 23.00 seisuga 1 244 989. NB! Number sisaldab ka topeltloendatuid. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord oma loendusel märgitud püsielukohas.  Maakondade lõikes leiab statistika www.stat.ee/58604.

Eestis toimub rahvaloendus 31. detsembrist – 31. märtsini. Neid elanikke, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad kuni 31. märtsini rahvaloendajad.