Tegelik tööaeg varieerub märkimisväärselt

2010. aasta ajakasutuse uuringus vaadeldi inimeste töötunde ühe nädala jooksul ning tulemustest selgub, et tavapärase täistööajaga (35–40 tundi nädalas) töötas 26% töötajatest. Sellest enam tegi nädalas tööd 42% ja vähem 32% töötavatest inimestest. Meeste töönädal ületas naiste oma 3 tunni ja 6 minuti võrra. Osaliselt on see tingitud naiste sagedasemast osalise koormusega töötamisest, kuid ka haigete pereliikmete hooldamiseks jäävad tavaliselt koju naised.

Alg- ja põhiharidusega töötajad tegid nädalas 3 tundi ja 20 minutit rohkem tööd kui kõrgharidusega töötajad. Töönädal oli pikem põllumajanduses, kaubanduses, majutus- ja toitlustusasutustes ning transpordi ja ehituse tegevusalal.

Ületunnitööd (üle 40 tunni nädalas) tegi 42% töötajatest ja ülipikki töönädalaid (üle 48 tunni) 13% töötajatest. Ületunde tegi 49% mees- ja 37% naistöötajatest ning üle 48 tunni nädalas töötas iga kuues mees- ja iga kümnes naistöötaja. Madalama haridusega ja noortel töötajatel on risk ületunde teha suurem.

Kolmveerand töötajatest alustab hommikul tööpäeva ajavahemikus kell 7 kuni 9.30. Levinuim tööpäeva algusaeg on kell 8, kui tööd alustab 38% töötajatest. Kell 9 asub töökohustuste juurde 13% töötajatest. Levinuim töö lõpetamise aeg on kell 5 õhtul, kui töölt lahkub 24% töötajatest. Erinevalt tööpäeva algusest, hajuvad tööpäeva lõpetamise kellaajad siiski märksa laiemale ajavahemikule. Näiteks kell 8 õhtul on tööl veel iga kümnes töötaja.

Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Tööaja analüüs põhineb uuringus kasutatud nädalapäevikutel, kus inimestel paluti nädal aega iga päev märkida kellaajaliselt oma reaalsed töötunnid.

Ajakirjanikele toimub kogumiku ”Eesti rahvastiku ajakasutus“ esitlus täna, 28. mail kell 13.00 Statistikaameti teabekeskuses (Tallinn, Endla 15, I korrus).