Säästev areng

Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui ka tulevikus. Eestis on säästvale arengule järjekindlamalt mõeldud alates 1995. aastast, kui töötati välja 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil avaldatud programmist Agenda 21 lähtuv säästva arengu seadus.

Eesti jätkusuutliku arengu valdkondade – Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal – eesmärgid on sõnastatud 2005. aastal heaks kiidetud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“. Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadeldakse kõiki neid valdkondi koos, s.t areng ei ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teiste oma halveneb.

2008. aastal koostati Riigikantseleis aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise tulemustest. Aruandes on analüüsitud Eesti jaoks olulisi arengusuundumusi, et iseloomustada Eestile tähtsaid teemasid jätkusuutlikkuse vaatevinklist. Analüüs tugineb Riigikantselei ja ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide välja valitud näitajate kogumile. Need näitajad on olnud aluseks ka Statistikaameti 2009. ja 2011. aastal ilmunud kogumikule „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“.

2013. aastal uuendati koostöös Säästva Arengu Komisjoni, Riigikantselei ja ministeeriumidevahelise säästva arengu töörühmaga säästva arengu näitajate nimistut. Uues nimekirjas on varasemaga võrreldes 26 uut näitajat ning kokku on näitajaid 69. Neile näitajatele tugineb ka 2015. aastal ilmunud uus säästva arengu näitajate kogumik.

Varasemad Statistikaameti säästva arengu kogumikud „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ aastatel 2002, 2004 ja 2006 põhinesid Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) ja ÜRO Säästva Arengu Komisjoni säästva arengu näitajate nimekirjal, mis oli seotud Agenda 21 peatükkidega.

Eurostati veebilehel on võimalik tutvuda üle 100 näitajaga (neist 11 põhinäitajad), mille trendide põhjal saab mõõta EL-i säästva arengu strateegia eesmärkide poole liikumist nii kogu EL-i kui ka selle liikmesriikide tasemel.

Aastatel 2010–2011 tehtud uuringus soovis Statistikaamet kaardistada ja analüüsida Eestis kasutusel olevate säästva arengu näitajate asjakohasust ja kvaliteeti.

Elu näitab, et teadmine ja arusaamine probleemidest, andmetest ja trendidest on tihti vaid oma ala ekspertidel, kuid kogu ühiskonda kaasava dialoogi jaoks on äärmiselt oluline, et teave jätkusuutliku arengu kitsaskohtade ja võtmeküsimuste kohta liiguks kitsast teadlaste ja huvirühmade ringkonnast üldsuse ning poliitikuteni.