Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2012. aastal
4. aprill 2013
Tiiu-Liisa Laes – Statistikablogi
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.
Elatustase ja tööturuarengud Eestis – kriisiaastate võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega
31. detsember 2012
Siim Krusell – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 21)
Artikkel käsitleb Eesti tööturul aset leidnud arenguid võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega. Analüüs keskendub eelkõige majanduskriisi aastatele, kuid mõne näitaja puhul vaadeldakse arenguid ka alates Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise perioodist. Peamiselt vaadeldakse tööalast aktiivsust, hõivet ja töötust, samuti pikaajalist töötust, osaajaga töötamist ning tööpoliitika meetmeid. Elatustaset võrreldes kasutatakse näitajatena palgavõrdlust ja ostujõu standardit (PPS).
Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal kuuendik elanikest
19. detsember 2012
Tiiu-Liisa Laes – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
Sotsiaalne tõrjutus
27. juuli 2012
Gerli Nimmerfeldt – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 105)
Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, madala sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ja tema juurdepääs ressurssidele ning teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.
Sotsiaalne tõrjutus
29. juuli 2011
Marin Tasuja – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 109)
Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, madala sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ja tema juurdepääs ressurssidele ning teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)