Palk ja tööjõukulu

Väljaanded ja artiklid

Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt

Statistikablogi
Kai Maasoo

Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?

Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt

Loe edasi

Palk

artikkel
Margarete Elings
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 171)

Pärast Euroopa Liiduga (EL) liitumist 2004. aastal kasvasid palgad jõudsalt kuni 2008. aastani. Järgmisel aastal tõi saabunud majanduskriis kaasa palgalanguse. 2008. aasta palgatase ületati uuesti 2011. aastal, kui Eesti liitus euroalaga. Praeguseks on palgad tõusnud juba viis aastat järjest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Tööjõukulu ja palk

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 24)

2014. aastal jätkus keskmise tööjõukulu kasv. Tööjõukulu töötaja kohta kuus suurenes 2013. aastaga võrreldes 5,7% ja tööjõukulu tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas 2014. aastal varasema aastaga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (0,2% kuus ja 0,7% tunnis). Võrreldes 2004. aastaga, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga (EL), oli tööjõukulu töötaja kohta 2014. aastal 2,2 korda suurem.

Väljaande kaas

Loe edasi

Palk

artikkel
Margarete Elings, Birgit Hänilane
– Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 173)

Majanduskriisiaegne palgalangus pöördus 2011. aastal, kui Eesti liitus euroalaga, taas tõusule, ületades 2008. aasta palgataseme. Tõusutendents on püsinud juba neli aastat järjest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kui suured on tööandja kulutused töötajale?

Statistikablogi
Birgit Hänilane

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Diagramm: Tööjõukulud tunnis, 2014

Loe edasi

Naiste ja meeste palgaootus erineb viiendiku võrra

Statistikablogi
Maretta Lunev, Teele Järvpõld

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Diagramm: Palgalõhe Euroopa riikides, 2013

Loe edasi

Tööjõukulu ja selle muutus aastail 2008–2012

artikkel
Mare Kusma
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/14. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 27)

Artikkel annab ülevaate, missugustest komponentidest tööjõukulu koosneb, kuidas on aastail 2008–2012 muutunud tööandja kulutused töötajatele ning missugustel tegevusaladel on tööjõukulu muutus olnud kõige suurem. Samuti vaadeldakse aastail 2000–2012 toimunud tööjõukulude struktuuri muutust.

Väljaande kaas

Loe edasi

Erasektori keskmine palk tõusis II kvartalis 4,3%

Statistikablogi
Mare Kusma

Statistikaameti andmetel oli erasektoris 2014. aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 997 eurot ja palk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 4,3%. Erasektori välisomandis ettevõtete brutokuupalgad olid kõikidel tegevusaladel kõrgemad kui Eesti kapitali kontrolli all olevates ettevõtetes.

Diagramm: Palgatöötajate jaotus välisomandis ja Eesti kapital kontrolli all olevates erasektori ettevõtetes tegevusala järgi, juuni 2014

Loe edasi

Palk

artikkel
Birgit Hänilane, Mare Kusma
– Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 165)

Pärast Euroopa Liiduga liitumist 2004. aastal kasvasid palgad jõudsalt kuni 2008. aastani, kui saabus majanduskriis, mis tõi järgmisel aastal kaasa palgalanguse. 2008. aasta palgatase ületati uuesti 2011. aastal ja viimasel kolmel aastal on see püsinud tõusvas joones.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mida tähendab naise madalam palk?

Statistikablogi
Merle Paats, Maretta Lunev

Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

Diagramm: Palgalõhe EL liikmesriikides, 2012

Loe edasi