Sooline palgalõhe 2012. aastal suurenes
30. aprill 2013
Mare Kusma – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6% madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.
Palgatöötajatest ja töötasust töötasu struktuuri uuringu põhjal
28. märts 2013
Mare Kusma – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/13. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 42)
Artikkel annab lühiülevaate töötasu detsiilidest ja mediaanist. Vaadeldakse, kui palju oli palgatöötajaid erasektoris ja avalikus sektoris ning missugune oli nende brutotunnitasu haridustaseme ja vanuse järgi 2008. ja 2010. aasta oktoobris.
Kõrgeim tunnitasu on 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel
13. november 2012
Mare Kusma – Statistikablogi
Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel.
Meditsiinitöötajate palgast 2010. aasta töötasu-uuringu valguses
3. oktoober 2012
Priit Potisepp – Statistikablogi
Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.
Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel
2. oktoober 2012
Mare Kusma – Statistikablogi
2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.
Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist
18. august 2012
Priit Potisepp – Statistikablogi
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.
Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate
6. august 2012
Siim Krusell – Statistikablogi
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.
Palk
27. juuli 2012
Mare Kusma, Vilma Mere – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 173)
Pärast 2009. aastal toimunud palgalangust tõusis keskmine brutokuupalk mullu teist aastat järjest. 2011. aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk eelneva aastaga võrreldes 5,9%.
Tööjõukulu ja palk
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 22)
Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel pöördus keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus pärast 2009. aasta langust (-4,1%) 2010. aastal taas tõusule (0,7%). 2009. ja 2010. aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam mäetööstuses (11,2%) ja vähenes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (-13,6%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2010. aastaks kaks korda.
Palk
29. juuli 2011
Mare Kusma, Vilma Mere – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 179)
Viimase viie aasta keskmise palga muutused on olnud väga kõikuvad. 2006. aastal toimus hüppeline palgakasv, mis tipnes 2007. aastal 20,5% juurdekasvuga. 2008. aastal palgakasv aga pidurdus järsult, minnes 2009. aastal üle languseks.
Tööjõukulu ja palk
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 22)
Statistikaameti kvartaliuuringu andmetel kasvas tööjõukulu töötaja kohta kuus 2009. aastaks kaks korda võrreldes 2002. aastaga ning langes 4,1% võrreldes 2008. aastaga. Tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. ja 2009. aasta võrdluses ainult kahel tegevusalal – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning info ja side valdkonnas (vastavalt 8,6% ja 0,2%) – ning langes kõige enam ehituses (-11,8%).
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)