Väliskaubandus
29. juuli 2011
Dina Kazakova, Riina Kerner – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 243)
2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi ning imporditi Eestisse 9,24 miljardi euro eest. 2009. aastaga võrreldes suurenes eksport 35% ja import 27%. Samuti ületas 2010. aasta ekspordikäive senise kõrgeima ehk 2008. aasta taseme. Kaubavahetuse kasv kiirenes eriti aasta lõpukuudel, sest majanduskeskkond nii Eestis kui ka Eesti partnerriikides paranes. Eurostati andmetel suurenes Euroopa Liidu (EL) riikide eksport 2010. aastal keskmiselt 18% ja import 19%. Eksport kasvas EL-i riikidest enim Eestis, import kasvas Eesti omast rohkem vaid Leedus ja Rootsis.
Väliskaubandus
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 31)
2010. aastal suurenes kaupade eksport ja import oluliselt võrreldes 2009. aastaga. Ekspordi aastakäive saavutas siiani kõrgeima taseme, kaubavahetuse puudujääk vähenes. Eestis oli üle 10 000 eksportija ning nende arv on viimastel aastatel suurenenud. Pooled eksportijatest tegutsesid kas hulgikaubanduses või töötlevas tööstuses.
Väliskaubandus
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 34)
2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 9,24 miljardi euro eest. 2009. aastaga võrreldes suurenes eksport 35% ja import 27%. Kaubavahetus kiirenes aasta lõpukuudel, mil majandus elavnes ka Eesti peamistes partnerriikides. Samuti ületas 2010. aasta eksport senise kõrgeima, 2008. aasta taseme, mis oli aastases arvestuses 8,47 miljardit eurot.
Eesti suuremate eksportööride tootlikkus kasvas
19. aprill 2011
Riina Kerner – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti väliskaubanduses
23. detsember 2010
Riina Kerner – Infoühiskond. Information Society (lk 82)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaupu võib määratleda kui tooteid, mis säilitavad, edastavad või kuvavad andmeid ja informatsiooni elektrooniliselt. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) jaotas IKT kaubad kaubakoodide alusel rühmadesse esimest korda 2003. aasta detsembris (Guide … 2009: 88). Samas muutuvad need tooted ja rühmad kaubakoodide pideva vahetumise tõttu, sest tehnoloogia edastamise võimalused arenevad tänapäeva üleilmastuvas maailmas kiiresti. Siinne analüüs põhineb 2008. aastal OECD-s korrigeeritud IKT kaupade jaotusel (Information … 2009: 7), milles need kaubad on jaotatud neljaks: kommunikatsioonivahendid, arvutid ja arvuti välisseadmed, tarbeelektroonika ning muud IKT kaupade komponendid ja tooted.
Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus
14. oktoober 2010
Riina Kerner – Statistikablogi
Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.
Kaubavahetuse puudujääk 2009. aastal
30. september 2010
Allan Aron, Riina Kerner – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 41)
2009. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda (25,8 miljardit krooni). 2009. aastal oli kaubavahetuse puudujääk üldse viimase 14 aasta väikseim. Puudujäägi sedavõrd drastiline vähenemine tekitab küsimuse, millest on see tingitud ja mida see ütleb Eesti majanduse arengu kohta. Kas puudujäägi vähenemine on positiivne märk Eesti majanduse konkurentsivõime paranemisest või on tegemist ülemaailmsest majanduskriisist tingitud nähtusega? Milline on kaubavahetuse puudujäägi roll väliskaubandusstatistika indikaatorina?
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)