Statistiku pilk jõuludele
14. detsember 2012
Riina Kerner – Statistikablogi
Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.
Eesti enim eksporditud toidukaup oli mullu oder
6. november 2012
Evelin Puura – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest oder moodustas 66%. Transiidina veeti Eesti kaudu kõige rohkem välja kakaod ja kakaotooteid.
Eesti eksportiva ettevõtte portree
28. september 2012
Riina Kerner – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 29)
Loodusest, samuti majandusest rääkides tähtsustatakse mitmekesisust. Ka ettevõtte eksporditegevuses saab tähelepanu pöörata toodete ning turgude arvu suurendamisele, seega riskide hajutamise vajalikkusele. Ühe esindustoote ühel välisturul müümine on ettevõtte jaoks esimene katse saada tuttavaks sealse müügitegevusega. Igale järgmisele turule minek on alati seotud täiendava kuluga: vaja on aega, tööjõudu ja raha, et seada eksporditav toode vastavusse välisriigi traditsioonide ja normidega. Mitmele turule ja mitut toodet ekspordib Eesti eksportija ning kuidas tal majanduslikult läheb? Millistel tegevusladel tegutses 2011. aastal enim eksportijaid?
Väliskaubandus
27. juuli 2012
Dina Kazakova, Riina Kerner – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 237)
2011. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12 miljardi ja imporditi Eestisse 12,6 miljardi euro eest. Kaubavahetuse käive ületas senise kõrgeima, 2010. aasta taseme (2010. aastal oli eksport 8,7 ja import 9,3 miljardit eurot).
Kolmandik Eestist eksporditavatest kaupadest on võõramaist päritolu
11. juuli 2012
Riina Kerner – Statistikablogi
Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.
Piima kokkuostuhind püsis mullu kogu aasta vältel suhteliselt stabiilne
3. juuli 2012
Helina Uku – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel ostsid 2011. aastal piimatööstusettevõtted Eesti põllumajandustootjatelt 642 300 tonni piima, mis moodustab 93% piima kogutoodangust. Aasta keskmine piima kokkuostuhind oli 323 eurot tonn, mis kuude lõikes oluliselt ei kõikunud. Peamine piima eksportriik oli Leedu.
Eesti kaubavahetus üleilmsel taustal
29. juuni 2012
Riina Kerner – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)
Maailma kaubavahetus kasvab kiiremini kui majandus tervikuna. Teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga tiheneb ka ettevõtete vaheline koostöö ning kaupade valmistamine jaguneb üha enam mitmete riikide vahel. See tähendab aga järjest suurenevaid ekspordi- ja impordimahtusid, sest kaubad, mis ületavad riigi piiri, kajastuvad ka riigi kaubavahetuse statistikas. Kuidas mõjutab see Eesti eksporti? Milline on seos majanduse ja ekspordi vahel?
Kõige rohkem lõikelilli kingitakse juunis
12. juuni 2012
Evelin Puura – Statistikablogi
Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.
Väliskaubandus
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 34)
2011. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 12,6 miljardi euro eest. 2011. aasta kaubavahetus ületas senise kõrgeima, 2010. aasta taseme, mil eksport oli 8,7 ja import 9,3 miljardit eurot. 2010. aastaga võrreldes kasvas nii eksport kui import 37%, mis oli samuti rekordiline aastane juurdekasv.
Väliskaubandus
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 20)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Eesti eksport Hiinasse kahekordistus 2011. aastal
11. aprill 2012
Tauno Linn – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%. Üle kolmandiku Eesti koguekspordist Hiinasse moodustasid elektriseadmed.
Eesti eksportööride seas oli mullu välisfirmasid 15%
14. märts 2012
Riina Kerner – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive kasvas mullu enim
4. oktoober 2011
Riina Kerner – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.
Eesti ettevõtete kaubavahetus tehnoloogilisuse vaatepunktist
30. september 2011
Riina Kerner – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 33)
Elame maailmas, kus meid ümbritsevad mitmesugused tehnoloogiad ning kus masinate tähtsus tööl, kodus ja meelelahutuses suureneb pidevalt. Kui olemasolev tehnoloogia oma võimalused ammendab, siis tekib vajadus millegi uue ja täiuslikuma järele. Nii on tänaseks näiteks kassettmagnetofonid asendunud DVD-mängijatega, kirjutusmasinad printeritega jne. Käesolev artikkel käsitleb Eesti töötleva tööstuse ehk tootmisega tegelevate ettevõtete eksporti ja importi perioodil 2006–2010 selle järgi, millisel tasemel kasutatakse kaupade tootmiseks vajalikke tehnoloogilisi vahendeid. Artiklis võrreldakse Eesti näitajaid ka Euroopa riikide omadega.
Väliskaubandus
29. juuli 2011
Dina Kazakova, Riina Kerner – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 243)
2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi ning imporditi Eestisse 9,24 miljardi euro eest. 2009. aastaga võrreldes suurenes eksport 35% ja import 27%. Samuti ületas 2010. aasta ekspordikäive senise kõrgeima ehk 2008. aasta taseme. Kaubavahetuse kasv kiirenes eriti aasta lõpukuudel, sest majanduskeskkond nii Eestis kui ka Eesti partnerriikides paranes. Eurostati andmetel suurenes Euroopa Liidu (EL) riikide eksport 2010. aastal keskmiselt 18% ja import 19%. Eksport kasvas EL-i riikidest enim Eestis, import kasvas Eesti omast rohkem vaid Leedus ja Rootsis.
Väliskaubandus
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 31)
2010. aastal suurenes kaupade eksport ja import oluliselt võrreldes 2009. aastaga. Ekspordi aastakäive saavutas siiani kõrgeima taseme, kaubavahetuse puudujääk vähenes. Eestis oli üle 10 000 eksportija ning nende arv on viimastel aastatel suurenenud. Pooled eksportijatest tegutsesid kas hulgikaubanduses või töötlevas tööstuses.
Väliskaubandus
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 34)
2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 9,24 miljardi euro eest. 2009. aastaga võrreldes suurenes eksport 35% ja import 27%. Kaubavahetus kiirenes aasta lõpukuudel, mil majandus elavnes ka Eesti peamistes partnerriikides. Samuti ületas 2010. aasta eksport senise kõrgeima, 2008. aasta taseme, mis oli aastases arvestuses 8,47 miljardit eurot.
Eesti suuremate eksportööride tootlikkus kasvas
19. aprill 2011
Riina Kerner – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti väliskaubanduses
23. detsember 2010
Riina Kerner – Infoühiskond. Information Society (lk 82)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaupu võib määratleda kui tooteid, mis säilitavad, edastavad või kuvavad andmeid ja informatsiooni elektrooniliselt. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) jaotas IKT kaubad kaubakoodide alusel rühmadesse esimest korda 2003. aasta detsembris (Guide … 2009: 88). Samas muutuvad need tooted ja rühmad kaubakoodide pideva vahetumise tõttu, sest tehnoloogia edastamise võimalused arenevad tänapäeva üleilmastuvas maailmas kiiresti. Siinne analüüs põhineb 2008. aastal OECD-s korrigeeritud IKT kaupade jaotusel (Information … 2009: 7), milles need kaubad on jaotatud neljaks: kommunikatsioonivahendid, arvutid ja arvuti välisseadmed, tarbeelektroonika ning muud IKT kaupade komponendid ja tooted.
Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus
14. oktoober 2010
Riina Kerner – Statistikablogi
Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.
Kaubavahetuse puudujääk 2009. aastal
30. september 2010
Allan Aron, Riina Kerner – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 41)
2009. aastal oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 12,2 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes puudujääk koguni kolm korda (25,8 miljardit krooni). 2009. aastal oli kaubavahetuse puudujääk üldse viimase 14 aasta väikseim. Puudujäägi sedavõrd drastiline vähenemine tekitab küsimuse, millest on see tingitud ja mida see ütleb Eesti majanduse arengu kohta. Kas puudujäägi vähenemine on positiivne märk Eesti majanduse konkurentsivõime paranemisest või on tegemist ülemaailmsest majanduskriisist tingitud nähtusega? Milline on kaubavahetuse puudujäägi roll väliskaubandusstatistika indikaatorina?
Piima muudab kallimaks suurenenud eksport
29. september 2010
Allan Aron – Statistikablogi
Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.
Väliskaubandus
30. juuli 2010
Dina Kazakova, Riina Kerner – Eesti statistika aastaraamat. 2010. Statistical Yearbook of Estonia (lk 227)
2009. aastal eksporditi Eestist kaupu ligi veerandi võrra vähem ja imporditi Eestisse ligi kolmandiku võrra vähem kui 2008. aastal. Eesti väliskaubandust mõjutas ülemaailmne majanduskriis, sest selle tõttu kaubavahetus vähenes. 2009. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi 113,6 miljardi krooni väärtuses. Eksport oli 24% (31,2 miljardi krooni võrra) ja import 33% (56,9 miljardi krooni võrra) väiksem kui 2008. aastal. See oli pärast taasiseseisvumist Eesti väliskaubanduse suurim aastane langus. Ekspordi langus oli tingitud sellest, et meie peamistel sihtturgudel vähenes nõudlus Eesti kaupade järele — neid turge mõjutas samuti majanduskriis. Impordi langus on seletatav sellega, et kulude kokkuhoiu tõttu tarbimine vähenes. Eesti väliskaubanduses on oluline osa kaupade impordil nende siinseks töötlemiseks ning hilisemal re-ekspordil pärast töötlemist, mistõttu selliste tehingute vähenemine mõjutas mõlemat kaubavoogu. Eurostati andmetel vähenes Euroopa Liidus (EL) kaupade eksport 2009. aastal 18% ja import 21%, mis tähendab, et Eesti kaubavahetuse langus oli suurem kui EL-is keskmiselt.
Eesti kaupmehi peibutab Vene turg
2. juuni 2010
Riina Kerner – Statistikablogi
Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.
Eesti kaubavahetus majanduse põhikategooriate järgi
31. märts 2010
Riina Kerner, Allan Aron – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 11)
Eesti väliskaubandus oli 2009. aastal suures languses. Kaupade eksport langes 24% ja import 33%. Majanduse põhikategooriate järgi oli suurim osatähtsus kaubavahetuses vahetarbekaupadel, neile järgnesid tarbekaubad ja kapitalikaubad.
Kõrgtehnoloogiliste kaupade kaubavahetus Eestis aastail 2004–2008
30. september 2009
Riina Kerner, Allan Aron – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 22)
See artikkel vaatleb kõrgtehnoloogiliste (KT) kaupade eksporti ja importi Eesti väliskaubanduses aastail 2004–2008. Artikkel annab ülevaate Eesti KT kaupade ekspordi ja impordi struktuurist ja selle muutumisest vaadeldaval perioodil. Käsitletakse Eesti KT toodete kaubavahetust peamiste partnerriikidega. Samuti on võrreldud Eesti näitajaid naaberriikide Läti ja Leeduga ning toodud välja ka vastavad näitajad kogu Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides eraldi.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)