Kes, kus ja miks internetti kasutab?
28. märts 2013
Mari Soiela – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/13. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 30)
Artikkel annab ülevaate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eestis. Vaadeldud on vähemalt kümne töötajaga ettevõtteid, 16–74-aastaseid elanikke ning leibkondi.
Infotehnoloogia
27. juuli 2012
Mari Soiela – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 357)
Peatükk esitab eelkõige 2010. ja 2011. aasta infotehnoloogiastatistikat ettevõtete ja leibkondade kohta. Statistikaamet korraldab infotehnoloogia kasutamise uuringut vähemalt kümne töötajaga ettevõtetes alates 2001. aastast, leibkondades 2005. aastast. Sama uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides.
Side
27. juuli 2012
Christina Vallimäe – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 351)
Peatükis on käsitletud peamiselt 2007.–2011. aasta sidestatistikat. Esitatud on andmeid elektroonilise side teenuste kohta. Elektroonilise side valdkond areneb pidevalt ja kiiresti ning uuem mobiiltehnoloogia vahetab välja iganenud lahendused.
Infotehnoloogia
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 48)
Infotehnoloogia on Eestis igapäevaelu asendamatu osa. Tasuta WiFi olemasolu kohvikutes ja kaubanduskeskustes peetakse iseenesestmõistetavaks. Avalik sektor tegeleb pidevalt e-teenuste arendamisega. 2011. aasta e-Eesti märk sõnaks võib pidada e-hääletamist Riigikogu valimistel, 2012. aastal e-rahvaloendust. Esialgsetel andmetel osales e-rahvaloendusel 62% Eesti elani kest. 2011. aastal oli 1,5% internetikasutajaid, kes ei teadnud ühegi ava liku sektori e-teenuse olemasolust. Kõige rohkem on avaliku sektori e-teenus test kasutatud tulude deklareerimist – kaks kolmandikku internetikasutajatest.
Infotehnoloogia
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 28)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Infotehnoloogia
29. juuli 2011
Mari Soiela – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 363)
Peatükk esitab eelkõige 2009. ja 2010. aasta infotehnoloogiastatistikat ettevõtete ja leibkondade kohta. Statistikaamet korraldab infotehnoloogia kasutamise uuringut vähemalt kümne töötajaga ettevõtetes alates 2001. aastast, leibkondades 2005. aastast. Sama uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides.
Side
29. juuli 2011
Liivi Adamson – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 357)
Peatükis on käsitletud peamiselt 2006.–2010. aasta sidestatistikat. Esitatud on andmeid elektroonilise side teenuste kohta.
Infotehnoloogia
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 25)
Arvutit ja internetti kasutavad peaaegu kõik vähemalt kümne hõivatuga ettevõtted. Üksikud ettevõtted, kes saavad läbi arvutita, kasutavad asjaajamiseks ja aruandluseks enamasti raamatupidamisfirmade teenuseid või tegeleb sellega emafirma.
Infotehnoloogia
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 48)
Eesti riik on võtnud e-teenuste pidevat arendamist täie tõsidusega ning nende kättesaadavuse ja kasutusmugavuse tase on Eestis kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Elektroonilise isikutuvastuse ning ID-kaardi ja mobiil-ID-ga antava digitaalallkirja abil on võimalik turvaliselt ligi pääseda e-teenustele, nagu internetipangandus, maksude deklareerimine, e-valimised jne. Peaaegu kõik ettevõtted kasutavad arvuteid. ID-kaarti kasutanud vähemalt kümne hõivatuga ettevõtete osatähtsus on 2008. aasta jaanuarist 2010. aasta jaanuariks suurenenud ligi kaks korda – ühelt kolmandikult kahele kolmandikule. Rohkem kasutavad ID-kaarti suured ettevõtted. Enim kasutatakse ID-kaarti digitaalallkirja andmiseks ja kasutaja tuvastamiseks infosüsteemides. Kui internetipanga teenuste kasutamine on üsna igapäevane, siis e-arveid võiks rohkem väljastada, kuigi ka nende kasutamisel on Eesti Euroopa Liidus esirinnas.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)