Mõistete sõnastik

Aastakeskmine rahvaarv
Pool elanike aasta alguse ja aasta lõpu koguarvust; kasutatakse ka kordajate arvutamisel, nagu näiteks sündimuse üldkordaja.
Aastastatistika
Aastaandmetel põhinev statistika. Aastastatistika väljaanded on kord aastas ilmuvad väljaanded.
Abiellumuse üldkordaja
Aasta jooksul registreeritud abielude arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Aheldamine
Referentsaasta alusel ja eri baasperioodide järgi arvestatud indeksite kumuleeruv ühendamine vastavate ahelindeksite abil.
Alusuuring
Teoreetiline ja eksperimentaalne uuring uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist.
Arendustegevus
Teadustegevuse tulemuste rakendamine, et lahendada praktilisi probleeme, rajada uusi või täiustatud süsteeme, valmistada seadmeid või tooteid, käivitada protsesse jms.
Aritmeetiline keskmine
Arvrea x1, x2, ..., xn aritmeetiline keskmine
Avaliku sektori elamufond
Riigi ja munitsipaalomanduses olevad eluruumid.
Bilansimaht
Käibe- ja põhivara summa, mis võrdub kohustuste ja omakapitali summaga. Põhivara hõlmab finantsvara, nii materiaalset kui ka immateriaalset põhivara, kinnisvarainvesteeringuid ja bioloogilisi (tootvaid) varasid.
Brutopalk
Kogupalk — töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk.
CIF-väärtus
Kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini. Kasutatakse väliskaubanduse arvestamise süsteemis impordi puhul kauba ostuhinnana. CIF — lühend ingliskeelsest lepingumärkest cost, insurance, freight (kulud, kindlustus, vedu).
Deflatsioon
Raha ostujõu suurenemine ja hindade alanemine. Vastand: inflatsioon.
Eelarve
Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus.
Ehitushinnaindeks
Indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi — tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Ehitusmahuindeks
Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde maksumuse muutus püsivhindades.
Ekspordihinnaindeks
Indeks, mis näitab eksporditud kaupade hindade arengut.
Eksport
Eestis toodetud ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu, ajutiseks töötlemiseks sisse toodud kaupade taasväljavedu ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Eluhoone
Ühepere-, kahepere- või ridaelamu või mõni muu mitmepereelamu.
Eluruum
Alaliseks elamiseks sobiv ühepereelamu, kahepere- ja ridaelamusektsioon või korter, milles on vähemalt üks tuba ja mis vastab sanitaartehnilistele nõuetele.
Elussünd
Elusalt sündinud lapse ilmaletoomine, s.t elutunnustega lapse sünd, olenemata raseduse kestusest.
Energiabilanss
Energiaga varustatuse ja tarbimise tasakaalustatus.
Erasektori elamufond
Füüsilistele isikutele ja erakapitalil põhinevatele juriidilistele isikutele (sh korteriühistu liikmed ja elamuühistud) kuuluvad eluruumid.
Esmaselt registreeritud sõiduk
Maanteetranspordivahendi esmane registreerimine Eestis.
Ettevõte
Äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja.
Ettevõtja
  • Füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks;
  • Äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu);
  • Välismaa äriühingu filiaal.
Ettevõtlussektor
Ettevõtted, organisatsioonid ja institutsioonid, mille põhitegevus on kaupade või teenuste tootmine müügiks majanduslikult tasuva hinna eest, ning peamiselt ettevõtlust teenindavad kasumitaotluseta erainstitutsioonid.
Finantssektor
Institutsionaalsed üksused, mille põhitegevusala on finantsvahendus, finantsvahenduse abitegevus või kindlustus.
Finantsvahendus
Tegevus, mille käigus ettevõte omandab finantsvara ja võtab samal ajal endale kohustusi omal vastutusel.
FOB-väärtus
Kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veoga eksportiva maa riigipiirini. Kasutatakse väliskaubanduse arvestamise süsteemis ekspordi puhul kauba müügihinnana. FOB — inglise keeles free on board.
Gini koefitsient
Ekvivalentsissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende poolt saadud kumulatiivse ekvivalentsissetuleku seos. Näitaja varieerub 0-st 1-ni — mida suurem on selle väärtus, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Kui koefitsient on 1, saab üks inimene kogu sissetuleku, kui 0, jaotuvad tulud ühiskonnas kõigi vahel võrdselt.
Heitunud isik
Mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.
Hinnaindeks
Näitab kaubaühiku või kaubakomplekti (kaubakorvi) hinna muutumist perioodi jooksul (nt tarbijahinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks jmt).
Hulgikaubandusettevõte
Ettevõte, mille põhitegevus on kauba edasimüük ja vahendus (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele.
Hõivatu

Isik, kes uuritaval perioodil

  1. töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
  2. töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või
  3. ajutiselt ei töötanud.
Imikusuremuskordaja
Imikusurmade (alla aastaste laste surmade) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.
Impordihinnaindeks
Indeks, mis näitab imporditud kaupade hindade arengut.
Import
Kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Inflatsioon
Raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keskmist muutust tarbijahinnaindeks. Vastand: deflatsioon.
Institutsionaalne üksus

Majandusüksus, kellel on täielik raamatupidamine ning kes on iseseisev juriidiline isik, s.t võib oma funktsioonide täitmiseks võtta iseseisvalt vastu oma materiaalseid ja finantsressursse puudutavaid otsuseid.

  • Majapidamised
  • Ettevõtted
  • Avaliku sektori asutused, sh sotsiaalkindlustusfondid
Investeeringud põhivarasse
Aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse.
Jaekaubandusettevõte
Ettevõte, mille põhitegevus on kauba müümine (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) peamiselt kodumajapidamises kasutamiseks.
Jooksevhind
Vaadeldaval ajavahemikul kehtinud hind.
Jooksevkonto
Maksebilansi osa, jooksevarvelduste bilanss, milles kajastatakse kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse ja nende ostu välisriikidest, samuti tulude ja ülekannete sisse- ja väljavoolu. Jooksevarvelduste bilansi saldo näitab, millises ulatuses on riigisisesed era- ja riigikulud ning investeeringud rahastatud välismaalt pärit varadest.
Juriidiline isik
Täis-, usaldus- või osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kapitali kogumahutus
Põhivara soetamiseks tehtud kulutuse ja põhivara müügist saadud tulu vahe ning varude muutus. Varude muutust mõõdetakse lisandunud ja kasutatud varude ning varuna hoitud kaupadega seotud kahju väärtuse vahena.
Kapitalikaubad
Masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid.
Kapitalisiirded
Rahalised ja mitterahalised siirded, mis on seotud vara soetamise või käsutamisega.
Kasum (kahjum) enne maksustamist
Ärikasumile on liidetud finantstulud ja maha arvatud finantskulud, s.o kasum (kahjum) enne dividendide tulumaksukulu mahaarvamist.
Kasumitaotluseta erasektor
Avalikke teenuseid osutavad erainstitutsioonid (seltsid, ühingud, tarbijate ühendused jms), mida riik ei kontrolli.
Kasumitaotluseta institutsionaalne sektor
Riiklik sektor, kõrgharidussektor ja kasumitaotluseta erasektor.
Kasumitaotluseta üksus
Mittetulundusühing, sihtasutus, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Kaubaveo maht
Veomahtude hindamisel kasutatakse kaubaveonäitajatena veetud kauba kogust tonnides ja veosekäivet tonnkilomeetrites.
Kaupade hulgimüük
Kaupade edasimüük ja vahendus tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele. Kaupade vahendamisel kaup vahendajale ei kuulu ja siia kuulub ainult teenustasu.
Kaupade jaemüük
Uue ja kasutatud kauba edasimüük kaupluste, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, Interneti-punktide ja oksjonite kaudu isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks.
Keskkonnakaitseinvesteering
Investeering, mille eesmärk on hoida ära keskkonnasaastet või seda vähendada.
Keskkonnakaitsekulutus
Kulutus, mille eesmärk on hoida ära keskkonnasaastet või seda vähendada.
Keskmine brutokuupalk
Tegelikult töötatud ja mittetöötatud aja eest makstav tasu, mis on jagatud täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Keskmise suurusega ettevõte
50–249 hõivatuga ettevõte.
Klassifikaator
Üht tüüpi objektide teatud tunnuse alusel liigitamine (näiteks tegevusalade, toodete klassifikaator). Vt ka Statistikaametis kasutusel olevaid klassifikaatoreid.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused
Residentide tehtud kulutused (sh arvestuslikud) kaupadele ja teenustele lõpptarbimise eesmärgil, sh nendele kaupadele ja teenustele tehtud kulutused, mis on müüdud majanduslikult ebaolulise hinnaga.
Kogukasum
Müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud).
Kogusääst
Kasutatava kogutulu ja lõpptarbimiskulutuste vahe.
Kontsern
Juriidiliselt või finantsiliselt seotud ettevõtete assotsiatsioon, kuhu kuuluvad emaettevõte ja tema otseselt või kaudselt kontrollitavad ettevõtted.
Kõrgharidussektor
Ülikoolid, tehnikakolledžid ja muud kõrgemad õppeasutused, nende kontrollitavad uurimisinstituudid, katsejaamad ning kliinikud.
Lahutumuse üldkordaja
Aasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Leibkond
Ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavad isikud, kes kasutavad ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.
Leibkonnapea (vastutav leibkonnaliige)
Täisealine leibkonnaliige, kes on pikema aja jooksul toonud leibkonda suurima sissetuleku.
Lisandväärtus
Rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine.
Loomulik iive
Aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
Loomuliku iibe üldkordaja
Loomulik iive aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta. Arvutatud sündimuse ja suremuse üldkordajate vahena.
Lühiajastatistika
Nädala-, kuu-, kvartali- või poolaastaandmetel põhinev statistika. Lühiajastatistika väljaanded on mitu korda aastas ilmuvad väljaanded.
Mahuindeks
Kaupade müügi mahu muutus püsivhindades võrreldes mõne eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud
Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik
Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Majutusettevõte
Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja osutab oma majandus- või kutsetegevusega majutusteenust. Majutusettevõtteliigid on järgmised: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ning kodumajutus. Majutusüksused on jaotatud kahte põhirühma: kollektiivmajutus (teenindavad turiste äriüksustena) ja eramajutus.
Majutusteenus
Regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük.
Maksebilanss
Välismajandustegevuse tulemusi peegeldav bilanss, mille ühele poolele koondatakse maksed, mida kõik selle riigi majandusüksused on aasta jooksul välisriikidesse teinud, ja teisele poolele kõik neile majandusüksustele välismaalt laekunud maksed.
Mediaan
Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige, kui arvreas on paaritu arv liikmeid ja kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine, kui arvreas on paarisarv liikmeid.
Mikroettevõte
1–9 hõivatuga ettevõte.
Müügitulu (varem „realiseerimise netokäive”)
Nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt.
Netosissetulek

Netosissetuleku mõistet kasutatakse leibkonnauuringus, kus arvutatakse leibkonnaliikme keskmine netosissetulek — sissetulek, mis jääb inimesele kätte pärast igakuiste maksude ja muude seadusjärgsete mahaarvatiste tegemist. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid:

  1. rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töise tegevuse eest;
  2. omanditulu;
  3. pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused;
  4. abiraha;
  5. stipendium;
  6. muu tulu.
Nominaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP)
Inflatsiooniga korrigeerimata sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP jooksevhindades.
Normaaleksport
Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu.
Normaalimport
Kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks.
Omakapital
(netovara) varade ja kohustuste vahe.
Oodatav eluiga
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutuks. 0 aasta vanuses — oodatav eluiga sünnimomendil, mida käsitletakse ka keskmise elueana.
Osalise tööajaga töötaja

Isik, kes töötab:

  • osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga;
  • ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
Ostujõupariteet
Ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist.
Ostujõu standard
Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Palk
Tasu, mida tööandja arvestab töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest.
PPP (Purchasing Power Parity) ehk ostujõupariteet
Ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist.
PPS (Purchasing Power Standards) ehk ostujõu standard
Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Primaarenergia
Naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest on hõlmatud põlevkivi, kütteturvas ja -puud, puidujäätmed ning biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maa- ja vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ning lennukipetrool.
Primaarsektor
Põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Puhaskasum (-kahjum)
Aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe.
Põhieksport

Põhieksport on põhikaubandussüsteemi osa. Põhiekspordi all mõistetakse:

  • normaaleksport — Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu;
  • ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu;
  • tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks.

Erinevalt üldekspordist ei hõlma põhieksport kaupade taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse.

Põhiimport

Põhiimport on põhikaubandussüsteemi osa. Põhiimpordi all mõistetakse:

  • normaalimport — kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks;
  • ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega;
  • taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit.

Erinevalt üldimpordist ei hõlma põhiimport kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse.

Põhikaubandussüsteem (special trade system)
Väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad. Vt ka põhieksport ja põhiimport.
Põllumajanduslik kodumajapidamine
Majandusüksus, kus põllumajandusmaad on vähem kui üks hektar, kuid kus on vähemalt 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või kümme küülikut või kümme kodulindu või teisi põllumajandusloomi või kolm mesipuud ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt oma tarbeks.
Põllumajanduslik majapidamine
Ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega üksus, kus on vähemalt üks hektar põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks (olenemata maa suurusest). Alates 2007. aastast loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka ka üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid maad säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
Püsivhind
Kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades. Kaupade ja teenuste väärtused arvutatakse püsivhindadesse kas mahu- või hinnaindeksitega. Kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind.
Püsiühendus
Pidev internetiühendus (ADSL, kaabelmodem jne). Vastupidi sissehelistamisteenusele on lairiba- ehk püsiühenduse korral ka infoedastuskiirus suurem.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
Riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades.
Rahvus
Andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise aluseks on ema rahvus.
Rakendusuuringud
Algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga leida neile teadmistele kindel rakendusvaldkond või -eesmärk.
Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP)
Inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP püsivhindades.
Referentsaasta
Tinglik aasta, mida kasutatakse aheldatud näitajate esitamiseks. Indeksite seerias on selle aasta väärtus 100.
Resident
Institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga. Resident võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
Riiklik sektor
Ühiskonnale üldteenuseid (v.a kõrgharidus) osutavad riigi tegevusüksused ning riigi rahastatavad ja kontrollitavad kasumitaotluseta institutsioonid.
Rändesaldo
Aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Ränne
Elukoha muutus üle asustusüksuse piiri.
Sekundaarsektor
Mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades
Residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud.
Siseränne
Elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise. Sama maakonna asustusüksuste vahelisi elukohavahetusi nimetatakse maakonnasiseseks rändeks ja elukohavahetusi ühe maakonna asustusüksusest teise maakonna asustusüksusesse maakondadevaheliseks rändeks.
Sisseränne
Tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude asustusüksusesse perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises asustusüksuses.
Sissetulekukvintiil
Viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne.
Sotsiaaltoetus
Isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
Sotsiaalne kaitse
Avaliku või erasektori rakendatavate sotsiaalkindlustuse ja hoolekande meetmete kogum, mille ülesanne on kergendada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalise või täieliku kaotuse puhul teatavate riskide või vajaduste ilmnemise korral.
Sotsiaalsed siirded
Kodumajapidamistele makstavad rahalised või mitterahalised siirded, et vabastada nad sotsiaalsete riskide või vajadustega seotud rahalisest koormusest.
Statistiline profiil
Majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
Subsiidiumid
Maksed, mida valitsemissektor teeb tootjatele, et mõjutada nende tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulusid.
Suhtelise vaesuse määr
Nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.
Suhtelise vaesuse piir
60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Suhtelise vaesuse süvik
Suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.
Summaarne sündimuskordaja
Keskmine elusalt sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.
Suremuse vanuskordaja
Surmajuhtude arv 1000 või 100 000 sama vanuserühma aastakeskmise elaniku kohta.
Suremuse üldkordaja
Surmajuhtumite arv aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Suurettevõte
Vähemalt 250 hõivatuga ettevõte.
Sõidukikaubandusettevõte
Ettevõte, mille põhitegevus on mootorsõidukite ja mootorrataste müük, hooldus ja remont, mootorikütuse jaemüük.
Sõitjakäive
Sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri kaugusele.
Sündimuse vanuskordaja
Elussündide arv aastas 1000 sama vanuserühma naise kohta. Mõõdab sündimust vanuserühmiti.
Sündimuse üldkordaja
Elussündide arv aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Tarbekaubad
Valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.
Tarbijahinnaindeks
Indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Teenindusettevõte
Ettevõtlusega tegelev äriühing, mille põhitegevusala on mitmesuguste teenuste osutamine.
Tertsiaarsektor
Teenindussfäär: kaubandus, teenindus jms.
Toimetulekupiir
Summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.
Toodang
Residentide toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Hõlmab turutoodangut, enda tarbeks toodetut, valitsemissektori turuvälist toodangut ja kasumitaotluseta institutsioonide teenuseid kodumajapidamistele.
Transiit
Kaubavedu, mille puhul peale- ja mahalaadimise riik on välisriik. Eesti on transiitriik. Transiitkauba hulka arvestatakse ka riigipiiril raudteetranspordivahendilt teisele transpordiliigile või teiselt transpordiliigilt raudteetranspordivahendile laaditud kaup.
Trend
Trend näitab aegrea pikaajalist arengusuunda.
Täistööajaga töötaja
Isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) või töösisekorra eeskirja järgi.
Tööealine rahvastik
15–74-aastased.
Tööhõive määr
Hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööjõud
Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr)
Tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
Indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita.
Töötaja
Isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel.
Töötaja ehk (tööga) hõivatu

Isik, kes uuritaval perioodil

  • töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
  • töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
  • ajutiselt ei töötanud.
Töötu

Isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:

  • on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
  • on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
  • otsib aktiivselt tööd.
Töötu abiraha
vt „töötutoetus
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr
Töötute osatähtsus tööjõus.
Töötuskindlustus
Sundkindlustuse liik, mille eesmärk on töötuks jäänud kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine tööotsingute ajaks, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustushüvitis
Sissetulek, mida kindlustatud isikul on õigus saada kogu töötuna arveloleku aja, mis on kõige rohkem (olenevalt kindlustusstaažist) 180–360 kalendripäeva.
Töötutoetus (enne 2006. aastat „töötu abiraha”)
Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle kuu sissetulek on 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast väiksem.
Tööstustoodangu mahuindeks
Vaadeldud aasta toodang võrreldes baasperioodi toodanguga protsentides.
Töötajate arv
Ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötajate arvu mõõdetakse aasta keskmisena.
Tööviljakus
Näitab, kui palju lisandväärtust on loodud tööga hõivatud isiku kohta (lisandväärtuse ja tööga hõivatud isikute arvu suhe).
Vahetarbekaubad
Pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine.
Vahetarbimine
Kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum.
Valitsemissektor
Keskvalitsuse (riigi) ja kohalike omavalitsuste eelarvetest finantseeritavad asutused. Keskvalitsuse koosseisu kuuluvad riigieelarve, riikliku sotsiaalkindlustuse, riikliku ravikindlustuse ja muude riigi kontrollitavate eelarveväliste fondide ja sihtkapitalide eelarved.
Vanaduspension
Eestis omandatud vähemalt 15-aastase pensionistaažiga vanaduspensioniealiste isikute pension.
Vanemahüvitis
Vanemale pärast lapse sündi või rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu makstav hüvitis, mis teatavate piirangutega tagab sissetulekutaseme säilimise kõige kauem kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
Veosekäive
Kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Ühele tonnkilomeetrile vastab ühe tonni kauba vedu ühe kilomeetri kaugusele.
Väikeettevõte
10–49 hõivatuga ettevõte.
Väliskaubanduse bilanss
Riiki sisseveetavate (import) ja riigist väljaveetavate (eksport) kaupade maksumuse vahe. Sisse- ja väljaveo tasakaalustab väliskaubanduse saldo, mis loetakse positiivseks, kui eksport ületab impordi — vastupidisel juhul on saldo negatiivne.
Väliskaubanduse puudujääk ehk defitsiit
Summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületab ekspordi oma.
Välisränne
Elukohavahetus üle riigipiiri.
Välisvõlg
Riigi kõigi majandussektorite tagasimakstavate, s.t võla iseloomuga välisnõuete ning -kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus; välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (Eesti Panga definitsioon).
Väljaränne
Tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes asustusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asustusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud.
Ärikasum
Kogukasumile on liidetud muud äritulud ja maha arvatud ärikulud.
Üldeksport

Üldeksport on üldkaubandussüsteemi osa. Üldekspordi all mõistetakse:

  • normaaleksport — Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu;
  • ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu;
  • taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse;
  • tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks.
Üldimport

Üldimport on üldkaubandussüsteemi osa. Üldimpordi all mõistetakse:

  • normaalimport (kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks);
  • ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega;
  • taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit;
  • sissevedu tolliladudesse välisriikidest.
Üldkaubandussüsteem (general trade system)
Väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse peale nende kaupade, mis ületavad vabaringluse piiri, arvesse ka kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse ja taasväljavedu tolliladudest. Vt ka üldeksport ja üldimport.