Ajakasutus

Aeg on üks olulisem igapäevaelu mõjutaja. Erinevalt muudest ressurssidest on aega kõigil inimestel ööpäevas võrdselt 24 tundi, olenemata sissetulekust, haridusest, perekonnaseisust, soost või vanusest. Kuigi aega on kõigil ühepalju, on selle kasutamine ja võimalus valida meelepärasemaid tegevusi inimeseti väga erinev.

Loe edasi

Noore inimese päev

Statistikablogi
Kutt Kommel

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noorte ajakasutus 24 tunni jooksul

Loe edasi

Eesti elanik kulutab päevas söömisele üle tunni

Statistikablogi
Kaia Kabanen

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Diagramm: Söömine nädalapäeva ja kellaaja järgi, 2010

Loe edasi

Tegevuspiiranguga inimeste sotsiaalne sidusus

Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 121)
Tiina Tambaum, Marju Medar, Dagmar Narusson

Sotsiaalse sidususe tugevdamine on ühiskonna arengus oluline eesmärk. Kui ühiskond on sidus, siis selle liikmete heaolu edeneb. Sotsiaalse sidususe kui nähtuse olulisteks teguriteks peetakse sotsiaalset kaasatust, sotsiaalset kapitali ja sotsiaalset mobiilsust.

Väljaande kaas

Loe edasi

Vaba aeg ja sotsiaalsed suhted elukvaliteedi näitajatena

Sotsiaaltrendid. 6. Social Trends (lk 106)
Jaanus Heinsar

Indiviidi elukvaliteet koosneb eri dimensioonidest ja selle hindamisel on oluline keskenduda konkreetsetele eluvaldkondadele. Stiglitz, Sen ja Fitoussi (2009) leiavad oma raportis, et sisemajanduse koguprodukt (SKP) ei ole sotsiaalse arengu ja elukvaliteedi mõõtmiseks piisav, ning rõhutavad, et elukvaliteedi mõõtmisel on objektiivsete näitajate kõrval sama olulised ka subjektiivsed. Nad toovad oma raportis teiste elukvaliteedi dimensioonide kõrval eraldi välja personaalsed tegevused ja sotsiaalsed kontaktid kui elukvaliteedi näitajad (Stiglitz jt 2009: 14). Käesolev artikkel võtabki peamiselt vaatluse alla subjektiivsed näitajad ja püüab analüüsida, kuidas vaba aja käitumine ja sotsiaalsed suhted inimese elukvaliteeti mõjutavad. Sotsiaalsete suhete kontekstis keskendutakse ka sellisele subjektiivsele näitajale nagu inimese õnnetunne, mis on ülioluline elukvaliteedi näitaja – keeruline on väita, et inimese elukvaliteet on väga hea, kui ta ise ennast õnnetuks peab.

Väljaande kaas

Loe edasi

Milline näeb välja Eesti naise päev?

Statistikablogi
Kutt Kommel

Kaheksas märts on rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.

Loe edasi

Veerand töötajatest puhkust ei võta

Statistikablogi
Yngve Rosenblad

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Loe edasi

Tegevustel on ööpäevas kindel rütm

Statistikablogi
Marin Tasuja

Kuigi indiviidina on kõik inimesed erinevad, on meie tegevustel päevas oma kindel rütm ja kellaaeg, mis sõltub nädalapäevast. Näiteks kõige populaarsem majapidamistööde tegemise aeg on pühapäeviti kella 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.

Loe edasi

Puudega inimeste vaba aega sisustab televiisor

Statistikablogi
Jaana Rahno

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et puudega inimestel on päevas ligi poolteist tundi rohkem vaba aega kui kogurahvastikul keskmiselt. Suurem osa sellest möödub kodus televiisori ees.

Loe edasi

Vabatahtlikku tööd teevad pigem edukamad ühiskonnaliikmed

Statistikablogi
Siim Krusell

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.

Loe edasi

Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel

Statistikablogi
Yngve Rosenblad

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Loe edasi