Albert Pullerits (1892–1967)

Eesti riikliku statistikasüsteemi rajamisel oli keskne tegelane Albert Pullerits, kelle organisaatoritalent viis Eesti kiiresti Euroopa eesrindlike statistikamaade hulka. Samas on tema kirev elukäik kujukas näide eestlaste saatusest 20. sajandi muutlikes oludes. Teatmeteostest leiab tema kohta vähe infot. Viidata saab üksnes biograafilisele leksikonile (Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide, 1940). Alljärgnev Albert Pulleritsu elukäigu lühikirjeldus on koostatud arhiivisäilikute põhjal.

Albert Pullerits sündis 8. jaanuaril (uue kalendri järgi 20. jaanuaril) 1892 Viljandimaal Holstre vallas Pulleritsu algkooli juhataja pojana. Ta õppis kohalikus algkoolis ja sai keskhariduse Pärnu gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta aastatel 1911–1915 Peterburi Põllumajandusinstituudi kõrgematel põllumajanduskursustel. Need õpingud olid praktilise kallakuga: õppetöö vaheldus pikkade praktikaperioodidega paljudes Venemaa paikades.

Oma praktikakohtadest kirjutab ta ise järgmiselt: „1912. aasta sui olin 7 kuud Smolenski kubermangu Semstvos põhimajandusliste uurimiste peal, 1913. aastal olin sealsamas 6 kuud vanema ametnikuna. 1914. aastal olin 3 kuud Teedeministeeriumi ametnikuna Mariinski süsteemi ja laevaasjanduse uurimistööde peal. 1914. aasta juunist kuni 1915. aasta aprillini töötasin Smolenski kubermangu Semstvo põhimajandusliste uurimiste salkkonna juhatajana.“

Töötegemise Smolenskis katkestas teenistus tsaariarmees aastatel 1915–1917, millele järgnes töö mitmel ametikohal Kubanimaal. Alljärgnev ametite loetelu pärineb jälle Pulleritsult endalt.

„1917. aasta 1. juulist kuni 1. augustini olin Stavropoli kubermangu Semstvo Statistika ja Majanduse büroos põllumajanduse ja maahindamise osakonna juhataja, alates augustist Büroo juhataja abi. 1918. aasta 1. jaanuarist töötasin Büroo juhataja kohusetäitjana ning Büroo juhatajana alates 28. II 1918 kuni selle likvideerimiseni 1. augustil 1918. Samast ajast alustasin tööd Doni Kasakate Valitsuse Põllumajanduse Statistika Osakonna juhatajana kuni 1. augustini 1919. Sellest kuupäevast kutsus Kubani Kasakate Valitsus mind Kaubandus-, Tööstus- ja Transpordistatistika Osakonna juhatajaks, kellena töötasin kuni 1. märtsini 1920. Samal ajal sain ka Kubani Väljaveo Komitee liikmeks. Seoses enamlaste sissetungiga Kubanimaale mobiliseeriti mind kui statistiker ja nimetati Kubani-Mustamere kubermangu Statistika Keskbüroo Põllumajanduse osakonna juhatajaks. Selles ametis töötasin kuni 1. oktoobrini 1920.“

Vahepeal kirjutatud opteerumispalve Eestisse naasmiseks rahuldati ja 1921. aasta jaanuaris jõudis Albert Pullerits koos perega Eestisse. Sel ajal oli tema pere kolmeliikmeline: naine Ludmilla Prohodovskaja oli aadliperest pärit poolatar, tütar Eugenie sündis 1918. aastal. Eestisse tuleku avalduses kirjutab ta: „Kui teenistust leian – siis arwustika põllul üks kõik kuhu, kui ei leia, siis Hummuli valda Puide talusse.“ Puide talu oli Pulleritsu kodutalu.

Vajadus kogemustega statistiku järele oli nii suur, et juba 1. märtsil 1921 asus Albert Pullerits tööle Eesti Vabariigi Statistika Keskbüroo juhataja kohusetäitjana. Alates 25. augustist aga töötas keskbüroo juhatajana. Juhataja ametikoht nimetati ümber direktori ametikohaks 7. septembril 1927. Riigi Statistika Keskbüroo esmane ülesanne oli koondada statistikaga tegelevad väikesed üksused, liita need ja hakata riigi tasandil süstemaatiliselt koguma ja väljastama statistilist informatsiooni, järgides Lääne-Euroopa maade eeskuju.

Peale organisatsioonilise töö oli vaja luua riiklikku statistikat kajastav perioodikaväljaanne. See ülesanne lahendati üllatavalt kiiresti – juba 1922. aastal hakkas regulaarselt ilmuma kuukiri Eesti Statistika. Kuukiri ilmus sagedusega 10–12 numbrit aastas kuni 1939. aastani. Erandina anti 1926. aastal välja 16 numbrit. Riigikorra muutus kajastus kohe ka ajakirja väljaandmises: 1940. aastal ilmus kuus numbrit, Saksa ajal veel kümme numbrit 1942. ja viis numbrit 1943. aastal. Seejärel tekkis pikk paus ja ajakiri ilmus uuesti aastatel 1992–2008. Alates 2009. aastast ilmub kuukirja asemel kvartalikiri.

Tekkinud meeskond jõudis esimeste aastatega palju ära teha. Kui algul kirjutas Pullerits ka ise suunavaid artikleid, siis hiljem jäid sedalaadi kirjutised kolleegide hooleks ja Pulleritsu peamine tegevus oli Eestit tutvustavate raamatute toimetamine ja tõhus korraldustöö. Kahekümnendate aastate statistilise materjali esitusstiil ilmnes juba tema esimeses artiklis („Eesti majandusline elu“, 1922). Nimelt oli tolle aja väljaannete joonistele ja tabelitele iseloomulik, et kahemõõtmelisel pinnal oli esitatud mitmemõõtmeline informatsioon. „Kaja“ tähtraamatus leiduvale Eesti maapinna kasutuse diagrammile on kantud nii Eesti pindala suurus võrrelduna teiste Euroopa riikidega kui ka selle pindala jaotus kasutusalade järgi. Sama ideed on edukalt kasutatud 1925. ja 1928. aastal ilmunud kolmes Eesti statistilises albumis.

Koduse Eesti statistikaelu korraldamisega kaasnes lülitumine rahvusvahelisse statistikaellu. 1926. aastal valiti Albert Pullerits esimese eestlasena Rahvusvahelise Statistika Instituudi (International Statistical Institute – ISI) liikmeks. Sellele järgnes osavõtt ISI konverentsidest Brüsselis, Roomas, Varssavis, Tokios ja Ateenas. 1928. aasta Rooma konverentsiga samal ajal toimus ka Rahvusvahelise Põllumajanduse Instituudi peakoosolek, kus Pullerits esindas Eestit. Sama aasta sügisel esindas ta Eestit Rahvasteliidu majandusstatistika konverentsil Genfis. Tema teenistuskirjas on loetletud sagedased lähetused Kaunasesse ja Riiga Baltimaade ja Eesti-Läti statistikakonverentsidele. Aktiivsele tegevusele järgnes peagi ka tunnustus välismaalt: 1928. aastal valiti Albert Pullerits Ungari Statistika Seltsi auliikmeks. Alates 1932. aastast oli ta Rahvusvahelise Administratiivteaduste Instituudi liige ja alates 1936. aastast Ameerika Ökonomeetria Seltsi liige.

Peale Riigi Statistikaameti töö juhtimise oli Albert Pullerits aktiivselt tegev ka Konjunktuuriinstituudi loomisel ja instituudi tegevuse organiseerimisel. 1930. aastal kinnitasid riigisekretär ja põllutööminister ta Põllumajandusliku Konjunktuurbüroo juhatuse esimeheks. Aastatel 1930–1934 andis konjunktuurbüroo välja seeriat Põllumajandusturg, mille vastutav toimetaja oli Pullerits. Asutusest kasvas välja Konjunktuurinstituut, mille direktoriks määrati Pullerits 1935. aastal riigivanema otsusega. Konjunktuurinstituut hakkas 1940. aastal välja andma kaht perioodikatrükist, mõlema vastutav toimetaja oli Pullerits. Enne seda ilmus juba „Konjunktuurinstituudi uurimused“, mille teises numbris oli ka Pulleritsu kirjutis („Piimamajandus maailmas“, 1937).

Pärast 1940. aastat on teated Albert Pulleritsu kohta napid. Suguvõsauuringu andmetel töötas ta Riigi Statistika Keskbüroo direktorina, kuni see riigikorra muutumise tõttu suleti. Arhiivisäiliku kohaselt nimetas Tallinna ülemlinnapea ta Tallinna Statistikabüroo direktoriks 21. septembril 1941 ja vabastas sellelt kohalt teisele ametikohale siirdumise tõttu sama aasta 20. novembril. 1. septembril 1941 alustas tegevust Eesti Statistika Valitsus, mille direktoriks sai Pullerits. See asutus lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris. Suguvõsauuringu andmetel siirdus Pullerits 1944. aastal koos abikaasaga Saksamaale, kus juba elas nende tütar oma perega. Tütre pere võttis ema enda juurde ja asus hiljem elama USA-sse. Albert Pullerits suri Saksamaal 1967. aastal. Tema tegevuse kohta aastatel 1944–1967 andmeid ei ole.

Allikas: Kollo, T. (2006). Eesti riigistatistika rajaja Albert Pullerits. – Eesti piirkondlik areng. Eesti Statistikaseltsi teabevihik nr 17, lk 107–113.