Eesti püsib teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse poolest Euroopa Liidu riikide keskmiste hulgas

Rita Raudjärv, Tiina Pärson

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.

Riikide võrdluses peetakse oluliseks näitajaks T&A intensiivsust, mis mõõdab T&A-le tehtud kulude osatähtsust riigi sisemajanduse koguproduktis. Sama näitaja kuulub ka säästva arengu mõõdikute hulka. 2016. aastal tehti Eestis T&A-le kulutusi 270,3 miljoni euro eest. T&A on väga ressursimahukas tegevus, mis nõuab peale omavahendite ka tugevat riigi toetust. Riigi panus T&A kulude rahastamisel on olnud märkimisväärne. Kõigist T&A tarbeks tehtud kulutustest moodustas riigieelarvest tulnud osa 2014. aastal 49% ja 2015. aastal 46%. Riigieelarvest T&A jaoks eraldatud raha sisaldab ka EL-i toetuseid, mis kajastuvad riigieelarves ja liigitatakse seega riigilt saaduks. 2016. aastal vähenes võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra riigi osa ning selle osatähtsus kahanes 37%-ni ‒ üks tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osatähtsus riigi SKP-s Euroopa Liidus, 2016

Oluline osapool T&A elluviimisel on ettevõtlussektor. 2016. aastal andis ettevõtlussektor T&A-sse 139 miljonit eurot, mis on 52% T&A kogukuludest. Ettevõtlussektori T&A kulude osa on viimasel kolmel aastal püsinud suuremate muudatusteta. Ettevõtlussektori T&A kuludeks eraldati 7 miljonit riigieelarvest ja 11 miljonit välismaistest allikatest. 62% ettevõtlussektori T&A kuludest olid tööjõukulud. Investeeringute osatähtsus kuludes oli 13%.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused, 2004–2016

T&A kulud kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris (kõrgharidussektor, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) olid 2016. aastal 131 miljonit eurot, millest pea kolmveerand olid kõrgharidussektori kulutused. Kasumitaotluseta institutsionaalse sektori T&A kuludest 73% rahastas riik, 20% laekus välismaistest allikatest. Nii nagu ettevõtlussektoris oli ka kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris T&A kuludes suurim osa tööjõukuludel ‒ 59%, investeeringute osatähtsus oli 3%.

2016. aastal oli T&A valdkondades täistööajaga hõivatud 5772 töötajat, neist 68% kasumitaotluseta sektorites. Täistööajale taandatud teadlaste ja inseneride arv oli 4338, mis on 2015. aasta näitajast 3,6% suurem. Täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu kasv tuli ettevõtlussektorist, kus see näitaja suurenes 2015. aastaga võrreldes 14%. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vähenes nende arv aastaga 0,5%.

Naiste osatähtsus T&A-ga hõivatud töötajate seas oli 2016. aastal 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%. Naisteadlaste osatähtsus oli sektori järgi suurim kõrgharidussektoris ‒ 55%, valitsus- ja ettevõtlussektoris oli naiste osatähtsus 21%.

Doktorikraadiga naisteadlaste ja -inseneride osatähtsus kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 2016. aastal 55%, magistrikraadiga teadlasi oli 33%. Ettevõtlussektoris oli 2016. aastal doktorikraadiga 9% T&A-ga tegelevatest töötajatest, magistrikraadiga 35%.

2016. aastal töötas Eestis 402 välisteadlast: 112 naist ja 290 meest. Teadlasi oli 57 riigist. Kõige rohkem oli teadlasi Saksamaalt (50), Venemaalt (37), Itaaliast (27) ja Soomest (27).

Teadus- ja arendustegevus (T&A) on süstemaatiline tegevus, mis põhineb isiku loomevabadusel ja selle eesmärk on koguda teaduslikul teel uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta, samuti rakendada saadud teadmisi uute materjalide, toodete ja seadmete loomiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende märgatavaks täiustamiseks. T&A hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid, mis võivad osaliselt kattuda.