Ettevõtete majandusnäitajad paranesid 2016. aastal

Märt Leesment

Pärast paariaastast seisakut võib 2016. aastat ettevõtete jaoks pidada võrdlemisi edukaks ‒ nii müügitulu, investeeringud kui ka tegutsevate ettevõtete arv suurenesid 4%. Paranenud tulemused peegeldusid ka kasumites – aruandeaasta kasum kasvas 11%. Paranesid ka tootlikkusnäitajad.

Tegutsevate ettevõtete arv suurenes endiselt ja jõudis ligi 81 900-ni, mis on 4% rohkem kui 2015. aastal. 91% tegutsevatest ettevõtetest olid mikroettevõtted ehk vähem kui 10 hõivatuga. Mikroettevõtete kasv oli ka suurim. Vähemalt 50 hõivatuga ettevõtete arv vähenes. Enim ehk 20% ettevõtteid oli kaubanduses, 15% kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, 12% ehituses. Suurim osa ettevõtetest lisandus ehituse tegevusalasse.

Ettevõtete müügitulu suurenes 2016. aastal 4% ja jõudis 55 miljardi euroni. Müügitulu kasvas enim tervishoiu ja sotsiaal­hoolekande ning veevarustuse; kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse tegevusalal (mõlemal juhul 15%). Müügitulu vähenes muude teenindavate tegevuste (8%), hariduse (4%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (3%) ettevõtetes. Mikro­ettevõtteid andsid üksnes 30% ettevõtete müügitulust.

Suurim osa (41%) ettevõtete müügitulust loodi kaubanduses. Võrreldes 2015. aastaga suurenes seal müügitulu 5%. Kaubandusettevõtete müügitulust 58% loodi hulgikaubanduses, jaekaubanduse osatähtsus oli 29% ning mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi osatähtsus 13%. Esimese kahe osatähtsus on võrreldes 2015. aastaga veidi vähenenud. Märkimisväärselt suurenes aga mootorsõidukite ja -rataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi tegevusala ettevõtete (eeskätt mootorsõidukite müüjate) müügitulu. Kuigi mootorsõidukite müük suurenes, vähenes mootorikütuse jaemüüjate müügitulu, mis oli suuresti tingitud kütuse odavnemisest. 37% jaekaubanduse müügitulust luuakse spetsialiseerimata kauplustes, kus domineerivad toidukaubad ja joogid. See tegevusala kasvas aga kogu kaubandusest veidi aeglasemas tempos. Kaubanduses suurenes müügitulu suhteliselt enim kellade ja ehete jaemüügi, spetsialiseerimata hulgikaubanduse ning posti ja interneti teel jaemüügiga tegelevate ettevõtete hulgas.

Märkimisväärne osa (22%) müügitulust loodi ka töötlevas tööstuses, kus see suurenes võrreldes varasema aastaga 2%. Müügitulu loodi enim puidutöötlemises ja puittoodete tootmises (17%), toiduainete tootmises (13%) ja arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises (14%). Mainitud tegevusaladel loodud müügitulu osatähtsus töötlevas tööstuses vähenes pisut ‒ kahes esimeses müügitulu vähenes ning viimases suurenes vähem kui töötlevas tööstuses keskmiselt. Toiduainete tootmise müügitulu vähenemise põhjus oli kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise ning pagari- ja makarontoodete tootmisega tegelevate ettevõtete müügitulu kahanemine. Müügitulu suurenes palju muude transpordi­vahendite tootmises, rõivatootmises, nahatöötlemises ja nahktoodete tootmises ning elektriseadmete tootmises. Töötlev tööstus on suuresti orienteeritud eksportturgudele ‒ mitteresidentidele müügi osatähtsus oli 62%. Siiski oli 2015. aastal näitaja 63%. Mitteresidentidele müügi osatähtsus müügitulus ehk ekspordiintensiivsus oli tegevusalati erinev, näiteks joogitootmises oli see 18%, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises aga 94%.

Ettevõtetes tööga hõivatud isikute arv suurenes endiselt 2% ja jõudis ligi 462 300 inimeseni. Veerand hõivatutest oli töötlevas tööstuses, viiendik kaubanduses ja kümnendik ehituses. Ligikaudu 2000 hõivatut lisandus nii ehitusse kui ka kaubandusse. Tööhõive vähenes põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, aga ka töötlevas tööstuses ja mäetööstuses. Esimese kahe puhul tuleks tähele panna seda, et 2015. aasta tase oli üsna kõrge ning hõivatute arv oli suurem kui varasematel (kriisijärgsetel) aastatel. Mäetööstuses võib põhjus olla peamiselt toodangu vähenemine, aga pikemaajalisemat mõju avaldab ka tootmise mehhaniseerimine.

Tööjõukulud suurenesid palgasurve tõttu 6%, kuid nende osatähtsus ettevõtete kulubaasis jäi 13% juurde. Tegevusaladest oli tööjõukulude osatähtsus kogukuludest suurim tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (50%), väikseim hulgi- ja jae­kaubanduses, mootorrataste remondis ja müügis (6%).

Ettevõtete aruandeaasta kasum suurenes 2016. aastal 11% ja oli üle 3,4 miljardi euro. Kahel eelnenud aastal kasum vähenes. Märkimisväärselt suurenes kasum kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtete hulgas, kus see kasvas pea 243 miljonit eurot (ehk kolmveerandi võrra). Sellel tegevusalal toetub kasv suuresti peakontorite tegevusele ja juhtimisalasele nõustamisele, aga ka teadus- ja arendustegevusele. Suure panuse (171 miljonit eurot) andsid ettevõtete kasumi kasvu ka kaubandusettevõtted. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ettevõtted pidid leppima enam kui 150 miljoni euro suuruse kahjumiga. Selle taga olid peamiselt metsamajanduse ja metsavarumisega tegelevad ettevõtted, negatiivset mõju avaldasid ka taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted.

Kaubanduse kasumi kasvu tagasid hulgikaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondiga tegelevad ettevõtted. Jaekaubanduses aga kasum veidi vähenes. Üks põhjuseid on tugev konkurents. Märgatav oli kasumi vähenemine mootorikütuse jaemüügis.

Kasumi kasv peegeldus ka paranenud rentaablusnäitajates. Müügitulu puhasrentaablus (ehk puhaskasumi ja müügitulu suhe) oli 2016. aastal 6,16%, aasta varem 5,79%. Varasemate aastatega (2011‒2014) võrreldes oli 2016. aasta näitaja siiski mõnevõrra väiksem. Märkimisväärne kasumi kasv parandas kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse müügitulu puhas­rentaablust. Kahjumi tõttu muutus põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi rentaablusnäitaja negatiivseks.

Ettevõtete keskmine tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel (ehk lisandväärtuse ja tööga hõivatud isikute arvu suhe) suurenes 6% ning ulatus 26 800 euroni. Lisandväärtuse kasv oli veidi kiirem kui tööjõukulude oma, mistõttu töökulude tootlikkus (ehk lisandväärtuse ja tööjõukulude suhe) suurenes 2016. aastal pärast nelja-aastast langust. Tööviljakus oli suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal ning väikseim muudes teenindavates tegevustes. 2015. aasta andmete kohaselt jäi Euroopa Liidu võrdluses Eesti ettevõtetes loodud lisandväärtus hõivatu kohta pingerea alumisse poolde nii nagu ka teistel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel.

Paranenud majandustulemused võimaldasid ettevõtetel ka tulevaseks kasvuks pinnast luua. Ettevõtete põhivara­investeeringud olid 2016. aastal enam kui 3,7 miljardit eurot ehk 4% rohkem kui aasta varem. Investeeringute kasvu panustasid enim veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse suurenesid, kuid nende osatähtsus jäi siiski tagasihoidlikuks (4% juurde). Märgatavalt vähenesid investeeringud tööstus­sektori (v.a ehitus) ettevõtete hulgas. Investeeringud olid endiselt suurimad kinnisvara valdkonnas. Investeeringute mahult järgnes töötlev tööstus. Investeeringuid kasutati peamiselt ehitiste soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueeri­miseks ning seadmete, masinate ja inventari tarbeks. Investeeringute kasvu peapõhjus on see, et kolmandiku võrra suurenes transpordivahendite soetamine. Siiski, kasv oli tingitud madalast baasist 2015. aastal, aastatel 2012‒2014 oli tase kõrgem kui 2016. aastal. Suurimat negatiivset mõju avaldas investeeringutele ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse ette nähtud investeeringute vähenemine. Hõivatu kohta investeeriti enim kinnisvaraalases tegevuses ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises. Kõige vähem investeeriti tööga hõivatud isiku kohta muudes teenindatavates tegevustes, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning hariduses.

Aruandeaasta kasum, investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) ja müügitulu hõivatu kohta, 2006‒2016