Kaubavahetuse käive suurenes võrreldes mullusega

Evelin Puura, Mirgit Silla

2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,9 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse käive suurenes teist aastat järjest, eksport kasvas 2016. aastaga võrreldes 8% ehk ligi 1 miljard eurot ja import suurenes 9% ehk 1,2 miljardit eurot.

Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot. Võrreldes 2016. aastaga oli puudu­jääk 264 miljonit eurot suurem. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstus­toodete (sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordi­vahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Nii nagu varasematel aastatel viidi Eestist enim välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17%. Järgnesid puit ja puittooted (11%) ning mineraalsed tooted (10%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (36%), metalli ja metalltoodete (25%) ning puidu ja puittoodete (14%) väljaveo suurene­mine. Enim kahanes 2017. aastal elektrimasinate ja -seadmete (14%) väljavedu.

Eksport peamise kaubajaotise ja kaubagrupi järgi, 2016, 2017

Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel olnud stabiilne ja jäi 72% juurde. Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus suurim Taanil – 92% kogu Eestist Taani eksporditud kaubast oli Eesti päritolu. Järgnesid Rootsi (91%), Norra ja Suurbritannia (mõlemasse 90%). Kõige väiksem oli Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus Venemaale (25%), Leetu (39%) ja Lätti (50%) eksporditud kaubas.

Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete välja­veos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokku­panda­vad ehitised) eksport (92%). Kolmandal kohal oli paber ja pabertooted (88%).

Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti kogu­impordis 15%. Teisel kohal olid transpordivahendid (13%). Kolmandat kohta jagasid põllumajandus­saadused ja toidukaubad, masinad ja mehaanilised seadmed ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus oli 10%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite (33%) ja mineraalsete toodete (22%) sissevedu. Samal ajal vähenes elektrimasinate ja -seadmete import (8%).

Import peamise kaubajaotise ja kaubagrupi järgi, 2016, 2017

Lõpptarbimise järgi saab kaubad jagada kapitalikaupadeks, vahetoodeteks ja tarbekaupadeks. Kõige rohkem eksporditi 2017. aastal Eestist vahetooteid ehk tootmiseks mõeldud tooteid – 56% Eesti koguekspordist. 2016. aastaga võrreldes suurenes vahetoodete eksport 14%. Kapitalikaupade osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 20% ehk 2% võrra väiksem kui aasta varem. Kapitalikaupade eksport kahanes 2017. aastal 5%, peamiselt elektri­masinate ja -seadmete ekspordi vähenemise tõttu. Tarbekaupade ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis oli 20% ehk sama suur nagu 2016. aastal. Tarbekaupade väljavedu oli 2017. aastal 6% suurem kui aasta varem.

Kaupade eksport ja import majanduse põhikategooria järgi, 2015–2017

Ka impordis oli suurim osatähtsus vahetoodetel – 50% koguimpordist. Aastaga suurenes vahetoodete import 9%. Teisel kohal olid tarbe- (23%) ja kolmandal kapitalikaubad (18%). Vahetoodete suur osatähtsus impordis näitab, et Eesti tööstus on seotud sisseveetavate toote­komponentidega. Tarbekaupade import kajastab sisenõudluse olukorda. 2016. aastaga võrreldes suurenes tarbekaupade import 6%. Tarbekaupade sisseveo suurenemine viitab kasvanud sisetarbimisele Eestis.

Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi Eestisse 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk – 455 miljonit eurot – tekkis Rootsiga. Järgnesid Norra 420 miljoni ja Ameerika Ühendriigid 226 miljoni euroga. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Poola ja Saksamaaga – vastavalt 794 miljonit ja 652 miljonit eurot.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome (vt tabelit artikli lõpus). Eksport Soome oli 2017. aastal 16% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli eksport Rootsi (13%) ja kolmandal Lätti (9%). Aastaga suurenes kõige rohkem eksport Saksamaale (236 miljonit eurot ehk 34%), Soome ja Venemaale (vastavalt 160 miljoni euro võrra ehk 8% ja 159 miljoni euro võrra ehk 20%). Enim vähenes eksport Rootsi (402 miljoni euro võrra ehk 19%), Mehhikosse (89 miljoni euro võrra ehk 48%) ja Nigeeriasse (23 miljoni euro võrra ehk 65%).

Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest – 14% Eesti koguimpordist. Järgnes import Saksamaalt (11%), Leedust ja Rootsist (mõlemast 9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest (150 miljoni euro võrra ehk 17%) ja Venemaalt (183 miljoni euro võrra ehk 24%). Enim vähenes import Ungarist (173 miljoni euro võrra ehk 63%) ja Ameerika Ühendriikidest (45 miljoni euro võrra ehk 23%).

Euroopa Liidu (EL) riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 72% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 2,9 miljardit eurot ehk 557 miljoni euro võrra rohkem kui 2016. aastal. Kaubavahetus EL-i riikidega suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga – eksport 5% ja import 9%. Kaubavahetus EL-i väliste riikidega suurenes samuti, eksport kasvas 543 miljoni euro võrra ja import 250 miljoni euro võrra. EL-i väliste riikidega peetud kaubavahetuse bilanss oli ülejäägis – eksport EL-i välistesse riikidesse oli 1 miljardit eurot suurem kui import nendest riikidest. Eksport euroala 19 riiki oli 49% Eesti koguekspordist, import euroala riikidest aga 59% Eesti koguimpordist.

2017. aastal suurenes võrreldes 2016. aastaga Eesti eksport 8% ja import 9%, sarnaselt kasvas ka kogu EL-i eksport ja import. Kogu euroala import suurenes aastaga 9% ehk 303 miljardit eurot ja eksport kasvas 7% ehk 277 miljardit eurot. EL-i riikide kõige suurem ekspordi vähenemine oli 2016. aastaga võrreldes Maltal (22% ehk 624 miljonit eurot). Eksport suurenes enim Saksamaal ja Hollandis (vastavalt 6% ehk 76 miljardit eurot ja 12% ehk 61 miljardit eurot). Eesti peamiste kaubanduspartnerite väliskaubandusaktiivsus paranes – Soomel kasvas eksport 15% ehk 8 miljardit eurot, Rootsil 8% ehk 9,5 miljardit eurot, Lätil 12% ehk 1,3 miljardit eurot ja Leedul 17% ehk 3,8 miljardit eurot. Import suurenes Soomel 13% ehk 7,1 miljardit eurot, Rootsil 7% ehk 9,1 miljardit eurot, Lätil 16% ehk 2 miljardit eurot ja Leedul 16% ehk 4,1 miljardit eurot.

Eesti ekspordi ja impordi osatähtsus EL-i ekspordis ja impordis oli 2017. aastal 0,3%. Nii ekspordi- kui ka impordikäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja Küprost. Eksport elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 9737 eurot, mis on EL-i keskmisest (10 217 eurot) ligikaudu 500 euro võrra väiksem. Kõige väiksem oli eksport elaniku kohta Kreekas, Rumeenias ja Küprosel. Ekspordis ei kajastu ainult riigi omatoodang, vaid ka teiste liikmesriikide kaupade vahendamine selle riigi kaudu ehk reeksport. Enim mõjutab reeksport Hollandi ja Belgia väliskaubandust. Nende riikide ekspordi­näitajad olid 2017. aastal ka EL-i suurimad – Hollandis 33 788 ja Belgias 33 494 eurot elaniku kohta. Import elaniku kohta aga oli Eestis 11 194 eurot – EL-i keskmisest (10 032 eurot) ligi 1200 euro võrra suurem. Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim Luksemburgis (33 810 eurot), Belgias (31 433 eurot) ja Hollandis (29 762 eurot), vähim aga Rumeenias (3846 eurot), Bulgaarias (4248 eurot) ja Kreekas (4673 eurot).

Eksport ja import maailmajao, ühenduse ja peamiste riikide järgi, 2016–2017

Eksport ja import maailmajao, ühenduse ja peamiste riikide järgi, 2016–2017
(miljonit eurot)
  2016 2017
Eksport Import Bilanss Eksport Import Bilanss
KOKKU 11 905 13 514 ‒1 609 12 861 14 734 ‒1 873
Euroopa Liit 8 805 11 144 ‒2 339 9 219 12 114 ‒2 895
EL-i välised riigid 2 379 1 507 872 2 696 1 709 988
Euroala (19 riiki) 5 521 7 916 ‒2 395 6 301 8 723 ‒2 421
OECD 8 297 9 302 ‒1 005 8 691 9 996 ‒1 305
SRÜ 932 882 49 1 117 1 119 ‒3
Euroopa 10 387 12 326 ‒1 940 11 084 13 543 ‒2 459
Soome 1 913 1 762 150 2 072 2 070 2
Rootsi 2 135 1 125 1 011 1 733 1 278 455
Läti 1 097 1 127 ‒30 1 175 1 249 ‒75
Saksamaa 696 1 496 ‒799 933 1 584 ‒652
Leedu 713 1 272 ‒559 747 1 378 ‒631
Aasia 593 902 ‒309 763 949 ‒187
Hiina 168 556 ‒388 219 596 ‒377
Saudi Araabia 39 11 28 95 18 76
Jaapan 73 22 51 70 27 44
Hongkong 21 75 ‒54 23 66 ‒43
Korea Vabariik 46 58 ‒11 65 60 5
Aafrika 179 22 158 185 19 166
Togo 75 0 75 57 57
Egiptus 13 3 9 32 4 27
Alžeeria 5 5 21 21
Nigeeria 36 6 31 13 5 8
Lõuna-Aafrika Vabariik 7 3 3 8 4 4
Ameerika 629 247 382 652 205 447
USA 316 193 123 374 148 226
Kanada 89 24 65 100 14 85
Mehhiko 185 4 181 96 11 86
Brasiilia 20 12 8 20 21 0
Tšiili 4 6 ‒2 4 5 ‒1
Austraalia ja Okeaania 34 15 20 47 17 30
Austraalia 33 12 20 43 13 29
Uus-Meremaa 1 2 ‒1 4 3 0
Antarktika 3 3 2 2
Määramata 80 3 77 129 1 128