Eesti majanduskasv kiirenes märgatavalt


Andmeid on uuendatud 22. juuni 2018
Robert Müürsepp

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

2017. aastal maailma majanduskasv veidi kiirenes. Kui eelnenud aastatel on SKP kasv maailmas olnud ligikaudu 3% aastas, siis möödunud aastal kiirenes see 3,5%-ni. Majanduskasv kiirenes eelkõige seetõttu, et arenenud riikide majandusel läks paremini. OECD riikide majandus kokku kasvas mullu 2,5%, aasta varem oli kasv 1,8%. Ameerika Ühendriikide viimase kahe aasta kasv on olnud vastavalt 2,3% ja 1,5%. Hiina majanduse kasvutempo seevastu aeglustub pidevalt. Siiski kasvas sealne majandus mullu 6,8%. Venemaal õnnestus lõppenud aastal viimaks väljuda majanduskriisist, mille põhjus oli rahvusvahelised sanktsioonid ja madal nafta hind. Üle kahe aasta oli sealne majandus taas tõusuteel – kasv 1,8%.

Vaatamata soodsale majanduskeskkonnale suureneb endiselt ka ülemaailmne riigivõlg, mis möödunud aastal jõudis 59,9%-ni SKP-st. Kuigi Eestis võib rääkida tööjõupuudusest, siis kogu maailmas suureneb ka tööpuudus. 2017. aastal suurenes maailma töötus 7,5%-st 7,9%-ni. Pärast kehva 2016. aastat on rahvusvaheline kaubandus taas suurenenud. Ekspordile lisandunud 1,5 triljonit dollarit suurendasid kogumahu 17,3 triljoni dollarini. Samas suurusjärgus on suurenenud ka import.

EL-i majandus on viimaste aastate parimas seisus. EL-i majandusel on oluline osa arenenud maailma majanduses ja see näitas 2017. aastal viimaste aastate kiireimat kasvutempot – 2,5%. Kui varasematel aastatel on seda kasvu toetanud eelkõige uued liikmesriigid, siis 2017. aastal kasvas euroala majandus sama kiirelt kui EL-is kokku. Sellele vaatamata on Ida-Euroopa kasvutempo vanadest liikmesriikidest kiirem. EL-i kiireim majanduskasv oli endiselt Iirimaal, mille SKP suurenes 7,8%, järgnesid Rumeenia (6,9%) ja Malta (6,6%). Viimase EL-i riigina majanduslanguses olnud Kreeka majandus hakkas möödunud aastal taas paranema – SKP kasv oli 1,4%. See oli ühtlasi ka aeglaseim kasvutempo EL-is. Kreekale järgnesid Itaalia (1,5%) ja Belgia (1,7%).

Nii nagu maailma majanduses toetas ka EL-i majanduskasvu tugevnev väliskaubandus. Kõige kiirem oli kasv Leedus, kus eksport suurenes 13,2% ja import 12,8%. Järgnesid Sloveenia (10,6% ja 10,1%) ja Rumeenia (9,7% ja 11,3%). Veidi ettevaatlikuks teeb see, et aeglustus investeeringute kasv, mis ulatus 3,4%-ni. 2017. aastal suurenesid investeeringud enim Küprosel (27,8%), Ungaris (16,8%) ja Lätis (16,0%). Seevastu Iirimaal vähenesid investeeringud koguni 22,6%. Suurem langus oli ka Maltal (7,6%). Kasv aeglustus ka lõpptarbimiskulutustes, mis suurenesid mullu 1,7%. Kiireim lõpptarbimis­kulutuste kasv oli Rumeenias (8,4%), järgnesid Läti (4,8%) ja Bulgaaria (4,5%).

SKP aheldatud väärtuse muutus, 2010‒2017

Eesti majanduskasv kiirenes märgatavalt ja 2017. aastal oli Eesti majandus üks kiiremini kasvavaid EL-is. Vaatamata siinsele tööjõupuudusele ja tugevale palgasurvele suurenes Eesti SKP mullu 4,9%. Kuigi tööjõu ühikukulu (näitab tööhüvitiste suhet SKP-sse) kasv on vaatamata kestvale palgasurvele veidi aeglustunud, on see endiselt üpris kiire – 12,6%. Kiirem on selle näitaja muutus olnud veel vaid Lätis (14,8%) ja Leedus (16,2%). Euroopa Komisjoni makromajandusliku tasakaalustamatuse näidikulaua põhjal, mis hindab tööjõu ühikukulu kolme aasta keskmist muutust, on selline trend terves Baltikumis jätkusuutmatu. Kiirenenud majanduskasvuga kiirenes 2017. aastal veidi ka tootlikkuse kasv. Tootlikkus hõivatu kohta suurenes 2,0% ja tootlikkus töötatud tunni kohta 1,9%.

2017. aastal hõlmas Eesti majanduskasv paljusid valdkondi. Töötlev tööstus on majanduse suurim tegevusala ja seal suurenes lisandväärtus 3,9%. Kuigi teises kvartalis kasv veidi aeglustus (1,4%), siis kokkuvõttes oli see märkimisväärne kogu aasta vältel. Kiireim lisandväärtuse kasv oli lühiajalisest kriisist väljunud mäetööstuses, mille lisandväärtus suurenes koguni 46,1%. Ka sellel tegevusalal oli kogu aasta jooksul tugev kasv. Suurima osa SKP kasvust andis ehitus, mille 17,8% lisandväärtuse kasv moodustas SKP kasvust peaaegu viiendiku – 0,9%. Märkimisväärse osa andsid ka kiirelt kasvanud info ja side tegevusala (15,6% ja SKP kasvust 0,8%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevused (13,9% ja 0,6%). Kaubandus suurenes mullu tagasihoidlikud 1,8%.

Negatiivselt mõjutasid majanduskasvu 2017. aastal vaid mõned tegevusalad. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse lisandväärtus vähenes 1,1%. Langus oli ainult aasta esimeses pooles ja teisel poolaastal hakkas sellegi tegevusala lisandväärtus taas muu majandusega samas tempos suurenema. Veel vähenes lisandväärtus vaid kinnisvara valdkonnas (1%) ja muudel teenindavatel tegevusaladel (2,1%).

Sisenõudlus suurenes möödunud aastal 4,2% ja jäi majanduskasvule veidi alla. Eestis suurenes eratarbimine 2%, niisugune oli trend ka pea kogu Euroopas. Enim suurenesid inimeste kulutused sidele (7,7%) ja rõivastele ning jalatsitele (5,7%). Kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele suurenesid vaid 0,5%. Aktsiisitõusu tõttu vähenesid endiselt kulutused alkoholile ja tubakale (7,1%). Märgatavalt kahanesid ka kulutused haridusele (5,8%). Kaubagrupiti suurenesid kulutused kestvuskaupadele (6,9%) ja poolkestvuskaupadele (5,4%). Kulutused kulukaupadele vähenesid 0,7%. Kulutused teenustele kasvasid 3,4%.

Pärast mitut langusaastat hakkasid investeeringud taas suurenema. Tagasihoidliku tarbimise kasvu kõrval oli sisenõudluse eestvedaja kapitali kogumahutus põhivarasse. Pärast kolmeaastast kahanemist kasvasid investeeringud 2017. aastal 13,1%. Investeeringud suurenesid kõigis olulistes liikides: nii ehitiste ja rajatiste, transpordivahendite kui ka masinate ja seadmete puhul. Tegevusala järgi oli aga pilt palju kirjum. Kui kaubanduses ja ehituses investeeringud vähenesid, siis töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses oli investeeringute kasv väga kiire – 34,6% ja 39,7%.

Tugevnenud majanduskliima peegeldus ka Eesti Konjunktuuriinstituudi mõõdetavas majandususaldusindeksis, mis oli viimati nii kõrge 2011. aastal. Optimistlikud on tuleviku suhtes nii tööstus-, ehitus- kui ka kaubandusettevõtjad. Kõige ettevaatliku­mad on tuleviku suhtes tarbijad, kuid nendegi puhul kindlustunne möödunud aastal suurenes.

Üldise majanduskasvuga koos suurenes ka Eesti väliskaubandus. Eksport suurenes 3,5% ja import tavapäraselt veidi kiiremas tempos – 3,9%. Kuigi elavnev tööstus ja investeerimine on soodustanud kaupade väliskaubandust, siis kerkivad üha olulisemale positsioonile teenused. Kui impordis suurenesid kaubad (3,6%) ja teenused (4,7%) veel üsna sarnases tempos, siis ekspordi kasvu vedas eelkõige just teenuste väljapoole müük. Kui kaupade eksport kasvas 2,0%, siis teenuste eksport koguni 6,5%. Eesti peamised eksporditavad teenused on äri-, reisi- ja transporditeenused.

Valitsemissektori tarbimine suurenes lõppenud aastal vaid 0,8% ja seda vaatamata EL-i eesistumisest tingitud suurenenud kuludele aasta teises pooles. Samuti vähenes mullu endiselt valitsemissektori konsolideeritud võlg. See oli 2017. aastal 9% SKP-st, mis on ühtlasi kogu EL-i madalaim näitaja. Riigivõla osatähtsuse poolest SKP-s on Eestile lähim riik Luksemburg, kus riigivõlg moodustab 23% SKP-st. Kõrgeim võlatase on EL-is finantskriisist räsitud Kreekas, kus see on koguni 179% SKP-st. Kuigi Eesti riigivõlg on EL-i väikseim, ei ole Eesti ainus riik, kus see on langustrendis.