Statistikatöö nimetus: Keskkonnatrendid

Statistikatöö kood: 10001

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kaia Oras

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhataja asetäitja

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kaia.oras@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9234

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale keskkonnaprobleemide kaupa

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eurostati keskkonna probleemvaldkondade ja nende peamiste keskkonnasurve näitajate loetelu

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Enamik näitajaid on arvestatud riigi tasandil kokku. Kui mitte, siis tuleb see välja kas näitaja nimetusest või metoodika kirjeldusest.

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale. Näitajad on koondatud peamiste keskkonna probleemvaldkondade kaupa, vaadeldakse kaheksat keskkonna probleemvaldkonda:

- bioloogilise mitmekesisuse kadumine; iseloomustavad näitajad on: intensiivpõllumajanduse kasutuses olev maa; uuendusraie pindala; Läänemere ja sisevete kalapüük;

- jäätmed; iseloomustavad näitajad on: jäätmete teke; jäätmete ladestamine prügilasse; ohtlike jäätmete teke; olmejäätmete teke; jäätmete taaskasutus; jäätmete põletamine;

- kliimamuutus; iseloomustavad näitajad on: kasvuhoonegaaside heitkogus; süsinikdioksiidi, metaani, dilämmastikoksiidi ja F-gaaside heitkogus; süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemides;

- osoonikihi hõrenemine; iseloomustavad näitajad on: osoonikihti kahandavate ainete kasutamine; CFC-de, HCFC-de, haloonide, metüülbromiidi, tetraklorometaani ja 1,1,1-trikloroetaani kasutamine;

- ressursside kasutamine; iseloomustavad näitajad on: magevee-, põhjavee-, pinnavee- ja jahutusveevõtt; energia kogutarbimine; metsamaa; puidu tagavara, kasutatav põllu- ja looduslik rohumaa; elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest; põlevkivi, turba, lubjakivi, savi, liiva, kruusa, dolokivi, mere- ja järvemuda kaevandamine; kütitud metssigade, põtrade, pruunkarude ja huntide osatähtsus loendatud jahiloomade hulgas;

- toksilised kemikaalid; iseloomustavad näitad on: taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes; raskmetallide õhuheitmed; põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed;

- vee saastumine ja veevarude vähenemine; iseloomustavad näitajad on: väetisega pinnasesse viidud lämmastik; puhastamata või mehaaniliselt puhastatud heitvee osatähtsus puhastamist vajavas vees; heitvee orgaaniliste reoainete, lämmastiku ja fosfori reostuskoormus;

- õhu saastumine; iseloomustavad näitajad on: lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogus; autobensiini ja diislikütuse tarbimine.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Statistikat avaldatakse mitmesuguste keskkonnaseisundit iseloomustavate nähtuste, nagu kalapüük, jäätmed, kaevandamine, ohtlikud kemikaalid, põllumaa, metsamaa jmt kohta

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2000–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Mitmesugused mõõtühikud

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Ei ole rakendatav

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Näitajate alus on Eurostati keskkonnamõju indikaatorite kahemõõtmeline maatriks, mille üks mõõde on keskkonna probleemvaldkonnad ja teine neile vastavad põhilised keskkonnasurve näitajad (Towards environmental pressure indicators for the EU. European Communities, 1999).

Keskkonna probleemvaldkonnad, mille puhul on välja toodud inimtegevuse mõju, on: vee saastumine, jäätmete teke, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ressursside kasutamine ja toksilised kemikaalid, välisõhu saastamine, kliimamuutus ning osoonikihi hõrenemine.

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Keskkonnaministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Ei ole asjakohane

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Ei ole asjakohane

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Ajakohased

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Üksikute näitajate andmed on teiste riikide andmetega tihti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on geograafiline võrreldavus erinev.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Üksikute näitajate andmed on aegreas enamasti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on võrreldavus erinev.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Puudub selge sidusus teiste statistikavaldkondadega.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Sisemine sidusus on tagatud raamistiku kaudu.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Revisjoni tehakse näitajate arvestamise aluseks olnud andmetes (teistes statistikatöödes).

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnauuringute keskuselt saadakse F-gaaside andmed.

Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed õhuemissioonide, kasvuhoonegaaside emissioonide, jahinduse, metsanduse, heitvee ja jäätmete käitluse kohta. Maa-ametilt saadakse andmed maavarade kaevandamise kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10302 „Veekasutus“, 10304 „Metsavaru“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 21001 „Metsandus“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 21214 „Taimekasvatus“, 10503 „Taimekaitsevahendite turustamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“ ja 20701 „Kalapüük“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Ei ole rakendatav

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Enamasti ei ole rakendatav, kuna kasutatakse teiste statistikatööde andmeid. Maa-ametilt, Keskkonnaagentuurilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab võrdlust muude uuringute andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad