Statistikatöö nimetus: Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

Statistikatöö kood: 10101

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Grete Luukas

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

grete.luukas@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9403

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Investeeringud keskkonnakaitsesse, jooksevkulud ja keskkonnakaitsetulud

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Keskkonnakaitse tegevusalade loend CEPA-2000 (KTL CEPA-2000)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Keskkonnakaitsekulutuste aruannetega kogutavate andmete koostamisel ei ole rahvamajanduse arvepidamise mõistes institutsiooniliste sektorite kaetusega arvestatud.

Keskkonnakaitsekulud ja -tulud avaldatakse eraldi keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtetele.

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Investeering tootmisprotsessi muutmiseks – kulutused uutele tehnoloogiatele, seadmetele, keskkonnasäästlikumale materjalile jms, mille kasutamine vähendab tootmises tekkivate saasteainete kogust. Olemasoleva tootmisprotsessi uue ja keskkonnasäästlikumaga asendamisel näidatakse investeeringuna uue ja vana tootmisprotsessi maksumuse vahe. Tehnoloogia osalisel muutmisel näidatakse see osa investeeringust, mis tehti keskkonnakaitseks. Kui tootmisprotsessi muutmise otsene eesmärk ei ole vähendada keskkonna saastumust, vaid selleks on teised põhjused (tehnilised, majanduslikud jms), siis sellist investeeringut ei näidata.

Keskkonnakaitseinvesteeringud – kõik investeeringud, mille eesmärk on ära hoida keskkonna saastumist või vähendada tekkinud saastumist.

Investeeringud keskkonnakaitsevahenditesse – investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vältida või vähendada tootmisprotsessis tekkinud saasteainete sattumist keskkonda või monitoorida ja analüüsida tootmisprotsessis tekkinud saasteaineid.

Keskkonnakaitsekulutused – keskkonna kaitseks tehtud investeeringute ja jooksevkulude summa. Keskkonnakaitsekulutused on ainult need kulutused, mille peaeesmärk on ära hoida, vähendada või likvideerida ettevõtte majandustegevusest tingitud keskkonna saastumist või mõnel muul viisil kahjustumist.

Maksed ostetud keskkonnakaitseteenuste eest – maksed, mida ettevõte teeb keskkonnakaitseteenuste eest väljapoole oma ettevõtet (prügivedu, jäätmete käitlemine, maksed heitvee kanaliseerimise ja töötlemise ning maksed keskkonnaalaste konsultatsioonide eest, saastunud pinnase või veekogu puhastamine jm).

Sisemised jooksevkulud – ettevõttes keskkonnakaitsetegevuseks vajalikud kulutused tööjõule, energiale, materjalile, remondile jms, keskkonnakaitsevahendite rent, liisingu ja kindlustuse maksumus, kulutused saastetaseme mõõtmiseks ja monitooringuks. Sisemised jooksevkulud sisaldavad ka administratsiooni keskkonnakaitsetegevuse kulutusi, mis pole otseselt seotud keskkonnakaitsesüsteemide hooldusega, nagu keskkonnaalane koolitus, infosüsteemi loomine, litsentsitaotluste vormistamine jm.

Tulud keskkonnakaitsetegevusest – keskkonnakaitsetegevusest (nt heitvee- või jäätmekäitlusest) saadud tulu.

Tulud keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist – tulu keskkonna saastatuse vähendamisega seotud tegevuse kõrvalsaaduste müügist (tulu ümbertöötatud tootmisjäätmete müügist, tasu jäätmete põletamisel saadud energia müügist jms).

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ettevõte – äriühing

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ettevõtted, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist

Ettevõtted, mis on spetsialiseerunud keskkonnakaitseliste teenuste osutamisele

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud ja keskkonda potentsiaalselt saastava tegevusalaga (EMTAK 1–3; 5–11; 13–33; 35) või keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tegutsevate majandusüksuste (EMTAK 36, 37, 38, 46.771, 71.121, 71.129, 72.191, 81, 91) loend

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2001–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Keskkonnakaitselised tulud ja kulud – tuhat eurot

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 446/2014, 2. mai 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta ning komisjoni määrusi (EÜ) nr 251/2009 ja (EL) nr 275/2010 ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjade ja selle kvaliteedi hindamise kriteeriumide osas (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 439/2014, 29. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta seoses näitajate määratluste ja andmete edastamise tehnilise vorminguga (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Aruannetega kogutavad andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ ning 10107 „Keskkonnakaitsekulutustuste arvepidamine, makrotasand“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Environmental expenditure statistics: Industry data collection handbook, Eurostat (2005)

Environmental expenditure statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook, Eurostat (2007)

SERIEE Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide (2002)

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Keskkonnaministeerium

Justiitsministeerium

Säästva Eesti Instituut

Kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise metoodika rakendamisega saavad andmed täielikuks, st esindatud on makrotasand, mida saab suhestada SKP näitajaga.

Aruannetega on esindatud mikrotasand. Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 295/2008 nõutud andmekooslusele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsus võib olla väike, seda kontrollitakse andmeallikate võrdlemisel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid peaksid tagama piisava kaetuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Rahvusvaheliselt ühtne metoodika võimaldab keskkonnakaitsekulutuste määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

2001. aastal muutus keskkonnakaitse jooksevkulude arvestamine. Alates 2001. aastast on tagatud andmete võrreldavus aegreas.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Valdkonnaülene sidusus on üsna vähene ja paraneb keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise reeglite rakendamisel.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 44,8 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 144,1

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused 0,9

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte keskkonnakaitsekulutused 1,2

Arvepidamise moodustamine katab ühe täistöökoha tunnid.

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 23 000 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist; 500 keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtet.

Objektide arv valimis on 1250 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist; 500 keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtet.

Kõikselt vaadeldakse keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtteid ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist. Alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse hõivatute arvu järgi stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed.

Keskkonnaministeeriumist saadakse saastetasude andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete kulude ja tulude andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“ ja „Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu. Keskkonnaministeeriumi andmed saadakse e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse vähem kui 50 töötajaga ettevõtetele.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad