Statistikatöö nimetus: Energia arvepidamine

Statistikatöö kood: 10105

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kaia Oras

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhataja asetäitja

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kaia.oras@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9234

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

08/05/2018

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

08/05/2018

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Energiatoodete pakkumine ja kasutamine tegevusala kaupa rahvamajanduse arvepidamisega harmoneerituna (TJ), emissioonidega seotud energiakasutuse vood, energia võtmeindikaatorid

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Hõlmab kõiki institutsioonilisi sektoreid ehk katab kogu majandust

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Füüsilise energiavoo arvepidamine – kooskõlaline kogum rahvamajandusse suunduvast füüsilisest energiavoost, majandusharudes ringlevast voost ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatavast väljundist. Füüsilise energiavoo arvepidamise süsteemi piirid kattuvad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) piiridega ja arvepidamine põhineb ka residentsuse printsiibil.

Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse andmed energia füüsilise voo kohta teradžaulides viisil, mis on rahvamajanduse arvepidamisega täielikus kooskõlas. Energiaandmeid esitatakse rahvamajanduse residendist üksuste majandustegevuse järgi tegevusalade kaupa. Andmed näitavad loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude pakkumist ja kasutamist.

Majandustegevus – tootmine, tarbimine ja akumuleerumine.

Rahvamajanduse residendist üksus – riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, s.t kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevuses.

Residentsuse printsiip füüsilise energiavoo arvepidamises – kirjendatakse füüsilist energiavoogu, mis tuleneb kõikide residendist üksuste tegevusest, olenemata sellest, kus on voo tekkimise tegelik geograafiline asukoht.

Füüsiline energiavoog – keskkonnast majandusse suunduv, majanduses ringlev ja majandusest tagasi keskkonda suunatav energiavoog teradžaulides. Füüsilised energiavood on rühmitatud kolme üldisesse kategooriasse: loodusliku energia sisendid, energiatooted ning energiajäägid ja -kaod.

Füüsilise energiavoo pakkumine – loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude pakkumine päritolu, s.t pakkuja järgi.

Füüsilise energiavoo päritolu – jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välisriigid ja keskkond.

Füüsilise energiavoo kasutamine – loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude kasutamine sihtkoha, s.t kasutaja järgi.

Füüsilise energiavoo sihtkoht – jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välisriigid ja keskkond.

Tootmine – kaupade ja teenuste tootmine. Tootmistegevus on liigitatud NACE Rev. 2 alusel ja esitatakse koondtasemel A*64.

Tarbimine – nii kogutarbimine kui ka tarbimine jaotatuna kolme rühma: transport, küte ja jahutus ning muu kodumajapidamiste lõpptarbimiseks.

Akumulatsioon – tähistab muutusi energiatoodete varudes majanduse sees.

Välisriigid – kajastab imporditud ja eksporditud toodete voogu.

Keskkond – loodusliku energia sisendite voo päritolu ning energiajääkide ja -kadude voo sihtkoht.

Looduslikud energiasisendid (N00) – energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnast majandustootmise tulemusena või mida kasutatakse otse tootmises. Loodusliku energia sisendid on jagatud taastumatuteks ja taastuvateks loodusliku energia sisenditeks.

Taastumatud looduslikud energiasisendid – jagunevad järgmiselt:

- fossiilsed taastumatud looduslikud energiasisendid on energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnas asuvatest fossiilsetest energiaallikatest (naftavarud, maagaasivarud, kivisöe- ja turbavarud) majandustootmise tulemusena (N01);

- tuumaenergiapõhised taastumatud looduslikud energiasisendid on tuumaenergiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnas asuvatest maavaradest majandustootmise tulemusena (N02).

Taastuvad looduslikud energiasisendid – taastuvatest energiaallikatest pärit energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnast majandustootmise tulemusena. Jagunevad järgmiselt:

- hüdroenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul hüdrokineetiline energia (N03);

- tuuleenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul majandustootmise tulemusena tuulest saadud kineetiline energia (N04);

- päikeseenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul majandustootmise tulemusena päikesekiirgusest saadud energia (N05);

- biomassipõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul biomassipõhine energia (N06);

- muud taastuvad looduslikud energiasisendid on muud kui eespool nimetatud energiaallikad (nt geotermiline energia, laineenergia, loodeteenergia) (N07).

Energiatooted (P00) – energiavood, mis on majandustootmise väljundiks (tooted Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi tähenduses). Energiatooted on jagatud Euroopa energiastatistikas kasutatava klassifikatsiooni järgi. Jagunevad järgmiselt:

- kivisüsi: antratsiit, koksisüsi, muu bituumenkivisüsi (aurusüsi) (P08);

- pruunsüsi ja turvas: subbituminoosne kivisüsi, ligniit, turvas, põlevkivi ja õliliivad (P09);

- tehisgaasid (töödeldud gaasid, v.a biogaas): gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid (P10);

- sekundaarsed söetooted: küttebrikett, koksiahjukoks, gaasikoks, kivisöetõrv, pruunsöebrikett, turbatooted (P11);

- toornafta, maagaasi kondensaat ja muud süsivesinikud (v.a biokomponendid) (P12);

- maagaas (v.a biokomponendid) (P13);

- autobensiin: mootoribensiin, lennukibensiin (v.a biokomponendid) (P14);

- petrool ja reaktiivkütus: bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooli tüüpi reaktiivkütus, muu petrool (v.a biokomponendid) (P15);

- toorbensiin (P16);

- mootorsõidukite diislikütus: maanteesõidukites kasutatav diislikütus (v.a biokomponendid) (P17);

- kütteõli ja muu gaasiõli (v.a biokomponendid) (P18);

- raske kütteõli: väikese väävlisisaldusega kütteõli, suure väävlisisaldusega kütteõli (P19);

- rafineerimistehase küttegaas, etaan ja veeldatud naftagaas (P20);

- muud naftatooted, sh lisandid või orgaanilised hapnikuühendid ja rafineerimistehaste lähteained, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeained, bituumen, naftakoks, parafiinvahad, muud naftasaadused (P21);

- tuumkütus (P22);

- puit, puidujäätmed ja muu tahke biomass, puusüsi, mustleelis, suhkruroo pressimise jäätmed, loomsed jäätmed, muu taimne materjal ja taimsed jäägid (P23);

- vedelad biokütused: biobensiin, biodiislid, lennuki biopetrool, muud vedelad biokütused (P24);

- biogaas: prügilagaas, reoveesettegaas, muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid, termilistes protsessides tekkinud biogaasid (P25);

- elektrienergia (P26);

- soojus: soojus, geotermiline energia, päikeseenergia (P27).

Energiajäägid ja -kaod (R00) – energiavood, mis sisalduvad toodetena mittekasutatavates saadustes, mis tootmise, tarbimise ja kogumise kui majandustegevuse käigus kasutuselt kõrvaldatakse, vedelikuna välja juhitakse või gaasina välja heidetakse. Energiajäägid ja -kaod hõlmavad jäätmeid (ilma rahalise väärtuseta); kaevandamisel/ammutamisel, jaotusel/transpordil, muundamisel ja salvestamisel tekkinud kadusid; tasakaalustavaid kirjeid pakkumise ja kasutamise tabeli tasakaalustamiseks. Siia kuuluvad:

- taaskasutatavad jäätmed: energia arvepidamise kontekstis näidatakse siin ainult taaskasutatavaid olmejäätmeid (R28);

- taaskasutamatud jäätmed: energia arvepidamise kontekstis näidatakse siin nii taaskasutamatuid tööstusjäätmeid kui ka taaskasutamatuid olmejäätmeid (R29);

- igat liiki energiakaod: (kaevandamis-, transportimis-, ladustamis- ja ümbertöötlemiskaod) ja lõppkasutamisel hajuv soojus (R30);

- energiaga mitteseotud otstarbel kasutatavates toodetes sisalduv energia: energiavood, mis sisalduvad energiaga mitteseotud otstarbel kasutatavates toodetes, nt määrdeainetes, bituumenis jm (R31).

Heitmetega seotud energia kasutamine – nende energiavoogude kasutamine, millega kaasnevad õhuheitmed. Katab nii fossiilsete kui ka biokütuste põletamist. Ei sisalda kütuste ladustamisel ja jaotamisel tekkivaid fugitiivsete emissioonidega seotud energiavooge.

Energia võtmenäitajad – energia arvepidamise tabelite põhjal arvutatud, energia tootmist, tarbimist ja akumuleerumist kirjeldavad näitajad. Tabelis on esitatud 7 võtmenäitajat:

- looduslike energiasisendite voog – kogu Eesti majanduses kasutatud looduslike energiasisendite summa teradžaulides;

- energiatoodete kodumaine toodang – Eesti majanduses toodetud energiatoodetes sisalduv koguenergia teradžaulides;

- energiatoodete vahetarbimine – kõigi majanduses kasutatud energiatoodete summaarne energia teradžaulides;

- energiatoodete tarbimine kodumajapidamises – kodumajapidamiste energiatoodete kogutarbimine teradžaulides;

- jäätmete põletamine energia tootmiseks – jäätmete energeetilisel otstarbel põletamisest saadud koguenergia teradžaulides;

- kodumaine energia netotarbimine – energia, mida aruandeaastal kasutati majanduses ja kodumajapidamistes energeetilisel eesmärgil, ja energia, mis aruandeaastal akumuleerus mitteenergeetilistes toodetes;

- energia sisend/väljund kokku – katab kõigi majanduses valmistatud energiatoodete ning majanduses ja kodumajapidamistes tekkinud energiajääkide ja -kadude energiat teradžaulides. Võrdub majanduses kasutatud looduslike energiasisendite, energiatoodete, energiajääkide ning kodumajapidamistes kasutatud energiatoodete energia summaga teradžaulides.

Üleminekunäitajad – elemendid, mis selgitavad erinevust energia arvepidamise ja energiabilansi vahel. Põhinevad kogu rahvamajandusel (ei ole jagatud majandusharude kaupa), kusjuures residentsuse printsiibil näitaja arvutatakse territooriumipõhiseks ümber järgmiselt: residendist üksuste energia kogutarbimine – välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine + territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine + statistilised erinevused = sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine).

Näitajad on järgmised:

- residendist üksuste energia kogutarbimine – kõigi residendist üksuste summaarne tegelik energiatarbimine nii energeetilisel kui ka mitteenergeetilisel otstarbel;

- välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine – nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste väljaspool Eesti territooriumit tarbitud energia;

- välismaal tegutsevad kodumaised kalalaevad – rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste kalalaevade kütusekasutus. Hõlmab nii Eesti kui ka välisriikide sadamates tarnitud kütust;

- residendist üksuste opereeritud maanteetransport välismaal – residendist üksuste (nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste) väljaspool Eesti territooriumit maanteetranspordis kasutatud kütus;

- residendist üksuste opereeritud veetransport välismaal – rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste laevade kütusekasutus. Hõlmab nii Eesti kui ka välisriikide sadamates tarnitud kütust;

- residendist üksuste opereeritud õhutransport välismaal – Eesti lennukite rahvusvahelistel lendudel kasutatud kütus;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine – mitteresidentide energiatarbimine Eesti territooriumil. Kütusekogus, mis on esitatud energiastatistikas kategooria „Merelaevade punkerdamine“ all, ei sisaldu territoriaalsuse printsiibil arvutatud võtmenäitajas – sisemaises energia kogutarbimises –, seega ei sisaldu see ka mitteresidentide ostetud kütusekoguste üleminekunäitajates;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud maanteetransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud ja maanteetranspordis kasutatud kütus;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud veetransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud laevakütus. Ei sisalda kütusekogust, mis on esitatud energiastatistikas kategooria „Merelaevade punkerdamine“ all.

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud õhutransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud õhutranspordikütus;

- statistilised erinevused;

- energiavood, mis puuduvad energiastatistikast, aga on füüsiliste voogude energiaarvepidamises;

- sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine) – Eurostatis riikide esitatud energiastatistika ja Eurostati metoodika alusel arvestatud ja avaldatud energia kogutarbimine.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Energia tootjad ja tarbijad

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Energia tootjad ja tarbijad

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2014–...

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Teradžaul (TJ)

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Avaldatakse septembris

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Edastatakse Eurostatile

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Draft Eurostat manual for Physical Energy Flow Accounts

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Mikrotasandi andmete kvaliteet loetakse rahuldavaks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Keskkonnaministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Andmete täielikkus tagatakse energia arvepidamise metoodika rakendamisega.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Üldine täpsus tagatakse energia arvepidamise metoodika rakendamisega.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 630 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 630).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Tihe sidusus rahvamajanduse arvepidamise pakkumise ja kasutamise tabelitega (21408), energiastatistika mitmete statistikatöödega (20205, 20206) ja õhuemissioonide arvepidamise (10406) ning keskkonnamaksude arvepidamise (10104) statistikatöödega.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 44 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmed. Õhuaruandlus toimub vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 68 „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 22.12.2016, 6). Keskkonnaministeeriumilt saadakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS) andmed. Eesti Biogaasi Assotsiatsioonilt kasutatakse uudiskirju ja Eesti Energialt Eesti Põlevkivi Tööstuse Aastaraamatut.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ja 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Administratiivandmed saadakse e-posti ja kodulehekülgede kaudu.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid valideeritakse nii võrreldes eelmise aasta andmetega kui ka võrreldes andmeid energia statistikas, tootmisstatistikas, administratiivsetes andmebaasides (KAUR) ja rahvamajanduse arvepidamises olevate andmetega. Valideerib ka Eurostat.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Andmed koostatakse vastavalt rahvusvahelistele metoodilistele juhendmaterjalidele. Kasutatakse statistikatööde 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ja 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ andmeid.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Andmeid korrigeeritakse vastavalt muudatustele rahvamajanduse arvpidamise tabelites ja energia statistika andmetes.

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad