Statistikatöö nimetus: Õhu ja vee seire (kuni 2015)

Statistikatöö kood: 10201

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Evelin Enno

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

juhtivstatistik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

evelin.enno@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9308

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

09/01/2015

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

09/01/2015

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Seirepunktides kuu sademete hulk (mm), sademetega päevade arv, kuu keskmine õhutemperatuur, õhutemperatuuri absoluutne maksimum ja miinimum, päikesepaiste kestus (tunde), relatiivne ehk suhteline niiskus, keskmine ja maksimaalne doosikiirus (nSv/h), vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, peentolmu ja fenooli sisaldus välisõhus, sulfaatide, nitraatide, kloriidide ja ammoniaagi sisaldus sademetes

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Ei kasutata.

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Relatiivne ehk suhteline niiskus – õhus leiduva veekoguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides.

Sademete hulk – veekihi paksus (millimeetrites), mis moodustub horisontaalpinnale sadanud vihmast, uduvihmast, tugevast kastest ja udust, aga samuti sulanud lumest ning rahest või teistest sademeliikidest eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura.

Sademetega päevade arv – nende ööpäevade arv kokku, mil sademete ööpäevane summa oli 0,1 mm või rohkem.

Doosikiirus – doosi kasv ajaühikus, ühik Sv/h (siivertit tunnis).

Gammakiirgus – kiirgus, mille moodustavad väga kõrge energiaga footonid, mis eralduvad ebastabiilsest aatomituumast. Ainet läbides põhjustab gammakiirgus, eelkõige elektronidega kokku puutudes, aatomite ionisatsiooni. Gammakiirgus on suure läbitungimisvõimega ja ainult väga paks tiheda aine kiht (teras, betoon või plii) võib olla hea varjestus.

Looduslik foon – kosmiline kiirgus (maailmaruumist tulevad osakeste vood), pinnase loomulik radioaktiivsus, toidu koostises olevad radioaktiivsed isotoobid jms, mis on inimese loomulik keskkond. Looduslik foon jääb Eestis üldjuhul alla 300 nSv/h.

Fenool (C₆H₅OH) ehk hüdroksübenseen – kergelt roosa värvusega kristalne mürgine aine, mis lahustub vees (~8 g / 100 ml). Terminit „fenool” kasutatakse nende keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH). Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevesi sisaldab unikaalseid kahealuselisi fenoole, näiteks metüülresortsiine.

Lämmastikdioksiid (NO₂) – mürgine gaas, mis tekib näiteks sisepõlemismootori silindris ja paiskub õhku koos sõidukite heitgaasidega.

SPV – saastatuse taseme piirväärtus (2001. aastani oli kasutusel LPK ehk maksimaalne ühekordselt lubatud saasteainete sisaldus).

SPV₁ – saastatuse taseme ühe tunni keskmine piirväärtus.

SPV₈ – saastatuse taseme kaheksa tunni libisev keskmine piirväärtus.

SPV₂₄ – saastatuse taseme ööpäeva keskmine piirväärtus.

Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas – värvitu ja lõhnatu gaas, mis tekib süsinikuühendite (kütuste) mittetäielikul põlemisel. Linnaõhu suurimad CO allikad on sõidukid ja olmekütmine.

Vääveldioksiid (SO₂) – lämmatava lõhnaga, värvitu, väga kergesti vees lahustuv mürgine gaas. Vääveldioksiid tekib väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Põhilised SO₂ allikad linnades on katlamajad ja sõidukid.

Peened osakesed (PM₁₀) – osakesed, mis läbivad 10 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava 50%-l juhtudest (alla 10 μm läbimõõduga peened osakesed). Sellesse fraktsiooni kuulub suurem osa inimtekkelisest tolmusaastest (nt põlemisel tekkiv lendtuhk, tahm).

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Seirepunkt

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Seirepunktid

FREIM

Ei ole rakendatav.

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Ilmastikuandmed – Pärnu, Tallinn-Harku, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Tartu-Tõravere ja Viljandi seirepunktid

Kiirgusandmed – Kunda, Kärdla, Mustvee, Narva-Jõesuu, Pärnu, Sõrve, Tallinna, Türi, Valga ja Võru seirepunktid

Saasteainete sisaldus õhus – Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva seirepunktid

Saasteainete sisaldus sademetes – Tallinna, Tooma, Jõhvi, Tiirikoja, Kunda ja Narva-Jõesuu seirepunktid

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1992–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav.

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Kuu sademete hulk – mm

Sademetega päevad – arv

Kuu keskmine õhutemperatuur – °C

Päiksepaiste kestus – tundi kuus

Kuu keskmine relatiivne niiskus – %

Keskmine doosikiirus – nSv/h (nanosiivertit tunnis); maksimaalne doosikiirus – nSv/h

Saasteainete hulk sademetes – mg/l

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad.

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond/ Keskkonnaseisund”.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Ei ole rakendatav.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Eesti regionaalareng”.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Ilmastiku vaatlusi tehakse ja parameetreid arvutatakse WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) kinnitatud metoodika järgi.

Radioaktiivsuse seiret tehakse Euroopa Ühenduste Komisjoni soovituse 23. oktoober 2006 alusel, millega kohandatakse soovitust 2000/473/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaldamise kohta, et teostada keskkonna radioaktiivsustaseme seiret eesmärgiga hinnata elanikkonna kokkupuudet radioaktiivse kiirgusega) Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4931 all).

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:293:0017:0019:ET:PDF

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Viljandi Maavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Tallinna Linnakantselei

Eesti Pank

Eesti Maaülikool

Tervise Arengu Instituut

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Kuna tegemist on valitud seirepunktide (eeldatavalt probleemsetes piirkondades) andmetega, ei saa tulemust pidada Eesti kohta representatiivseks.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T+20) ja 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+300).

(2012) T+18

(2011) T+18

(2010) T+19

(2009) T+20

(2008) T+19

(2007) T+20

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Puudub.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Ei ole rakendatav.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse seireandmed (Pärnu, Jõhvi, Tallinn-Harku, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Tartu-Tõravere ja Viljandi meteoroloogiajaamadest).

Kiirguskeskuselt saadakse õhu kiirguse andmed (10 seirepunktist).

Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed välisõhusaaste komponentide kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

Kuu

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Administratiivsed andmeallikad on Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus, Kesklabor ja Keskkonnaameti kiirgusosakond. Andmed saadakse e-posti teel.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Keskkonnaagentuuri kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita.

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad.