Statistikatöö nimetus: Veekasutus

Statistikatöö kood: 10302

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Eda Grüner

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivstatistik-metoodik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

eda.gryner@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9307

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

15/06/2017

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

15/06/2017

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Veevõtt veeallikate ja veeliikide järgi, sh põhjaveevõtt veekomplekside ja põhjaveekogumite järgi

Vee kasutamine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi

Heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete järgi; heitvee hulk ja reostuskoormus valgalade järgi

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Kõik sektorid ja tegevusvaldkonnad

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) – milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Orgaaniliste reoainete allikas on kodumajapidamiste, toiduainetööstuse ja põllumajanduse heitvesi. Suure koguse orgaaniliste reoainete sattumine veekogudesse põhjustab hapniku vähenemise ning kalade ja muu vee-elustiku lämbumise.

Heitvesi – kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi.

Hõljuvaine ehk heljum – peente pulberjate ainete ja vedeliku segu, milles hõljuv aine on jämedam kui kolloidlahuses.

Jahutusvesi – vesi, mida kasutatakse soojuse sidumiseks ja eemaldamiseks. Põhilised jahutusvee võtjad on Ida-Virumaa suured elektrijaamad (AS Narva Elektrijaamade Balti elektrijaam ja Eesti elektrijaam).

Kaevandusvesi – kaevandustest ja karjääridest aasta jooksul väljapumbatud vee hulk.

Mehaaniline töötlemine – vee puhastamine peeneteraliste ainete eraldamise, sadestamise, õhuflotatsiooni, filtreerimise, mikrofiltreerimise / ultrafiltreerimise või õli-vee separeerimise teel. Kasutatakse tavaliselt koos teiste operatsioonidega, kas esimese sammuna (kui soovitakse teisi töötlemisseadmeid kaitsta kahjustuste, või pinna saastumise eest) või lõpptöötlusena (et kõrvaldada tahked ained või õlid, mis on tekkinud eelneva töötlemise käigus).

Merevesi – aasta jooksul Läänemerest ammutatud vee hulk.

Mineraalvesi – üks põhjavee liike. Mineraalvesi sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Pinnavesi – püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, v.a merevesi.

Põhjavesi – maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse.

Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi.

Sademe- ja drenaaživesi – drenaažitorustiku kaudu ärajuhitav looduslikku päritolu vesi, mis ei ole reovesi.

Veeheide – heitvee juhtimine suublasse.

Veekasutus – vee kasutamine olmes, tootmises ja põllumajanduses. Veekasutuse hulka ei arvestata veekulu seal, kus tegelikku vajadust vee järele ei ole – veevõttu kaevandustest ja karjääridest, maade kuivendamisel jm.

Veevõtt – aasta jooksul ammutatud pinnavee ja põhjavee hulk. Veevõtu hulka ei arvata veevõttu eramute juurde rajatud kaevudest, millest vee võtmiseks ei ole vaja vee erikasutusluba.

Üldfosfor – kodumajapidamistest ja majandustegevusest pärinev fosfori kogus, mis on reoveega juhitud veeökosüsteemidesse.

Üldlämmastik – kodumajapidamistest ja majandustegevusest pärinev lämmastiku kogus, mis on reoveega juhitud veeökosüsteemidesse.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ettevõte

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Ettevõtjad, millele on väljastatud vee erikasutusluba või keskkonnakompleksluba

FREIM

Ei ole rakendatav

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Maakonnad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1991–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

BHT7 tonn, tonn, m³

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Eurostati/OECD ühisküsimustiku „Keskkonnaseisund” osa „Siseveekogud”

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Eurostati/OECD ühisküsimustiku „Keskkonnaseisund“ osa „Siseveekogud“

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkondades „Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine“ ning „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 10001 „Keskkonnatrendid“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“, 50104 „Linnad“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Data Collection Manual for the OECD/Eurostat Joint Questionnaire on Inland Waters. Concepts, definitions, current practices, evaluations and recommendations, Eurostat (2008)

http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/OECD_ESTAT_JQ_Manual_version_2_21.pdf

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Säästva Eesti Instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

On täielik kogu Eesti territooriumi kohta

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed avaldatakse 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 300).

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Ei ole rakendatav

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Veekasutusstatistika on kooskõlas statistikatööde 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“ statistikaga.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse järgmised andmed:

veevõtt veeallikate ja veeliikide kaupa, sh põhjaveevõtt veekomplekside ja põhjaveekogumite kaupa;

vee tarbimine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi;

heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete kaupa;

heitvee hulk ja reostuskoormus valgalade kaupa;

heitvee hulk ja reostuskoormus reoveekogumisala kaupa;

heitvee puhastusaste ja puhastusviis reoveekogumisalade kaupa;

asulareovee puhastamise direktiivi aruandlusega haaratud reoveepuhastite jõudlus puhastatud veekoguse, BHT inimekvivalendi järgi;

reoveesette hulk ja käitlusviis.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Veeloa saanud ettevõtjad esitavad aruande Keskkonnaametile (15. veebruariks), Keskkonnaamet esitab aruande Keskkonnaagentuurile (1. märtsiks).

Statistikaamet saab Keskkonnaagentuurilt koondandmed koos algandmetega e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei ole rakendatav

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad